Documente Academic
Documente Profesional
Documente Cultură
ALTIPLANO
PU NO
MDULO II
LENGUA MATERNA
MDULO II
LENGUA MATERNA
CARE PER, 2007 MODULO: ENSEANZA DEL QUECHUA COMO LENGUA MATERNA (L1) EN EDUCACIN INTERCULTURAL BILINGE Proyecto Direccin Telfono E-mail : Calidad y Equidad en la Educacin Intercultural Bilinge en .Puno : Jr. Cusco N 541 Puno : 051 35 2982 Fax : 051 353672 : mfigueroa@care.org.pe
Esta publicacin ha sido realizada por CARE PER Oficina Regional de Puno, mediante el Proyecto Calidad y Equidad en la Educacin Intercultural Bilinge en Puno, financiado por la COMISIN EUROPEA, con la finalidad de mejorar en los maestros las habilidades pedaggicas para la enseanza del quechua como lengua materna L1. CARE PER autoriza a instituciones y personas naturales a utilizar el contenido del documento, como un aporte a la Educacin Intercultural Bilinge, de manera que podr ser reseado, resumido o traducido en forma total o parcial a condicin de que se especifique la fuente bibliogrfica. Primera edicin Tiraje Aprobacin : Febrero del 2 007. : 500 ejemplares. : Dr. Woodro Anda Castelo. Director Regional CARE Puno. : Prof. Martn Castillo Collado Prof. Leonor Bisnarda Mendoza Montesinos Prof. Equicio Rufino Paxi Coaquira
Elaboracin
: Prof. Marina Figueroa Daz. Prof. Martn Castillo Collado. Prof. Edmundo Cordero M. Ecm. Loyda Pacompa Pilco.
Diseo y Diagramacin : Alcides Ramos Calcina. Impresin : Arte y Color E.I.R.LAv. Alfonso Ugarte 500-F Telf.: 054-204788 E-mail: acolor20@yahoo.com - Arequipa
INTRODUCCIN
Estimados colegas: CARE Per y el proyecto CALIDAD Y EQUIDAD EN LA EDUCACIN INTERCULTURAL BILINGE EN PUNO (Kawsay), asumiendo el compromiso de mejorar los aprendizajes de los nios y nias del medio rural, partiendo de sus propios medios de expresin y cultura, implementan el curso de Segunda Especializacin en Educacin Intercultural Bilinge en convenio con la Direccin Regional de Educacin de Puno y la Escuela de Post Grado de la Universidad Nacional del Altiplano Puno. Para este fin ponen a vuestra consideracin el mdulo ENSEANZA DEL QUECHUA COMO LENGUA MATERNA (L1) EN EDUCACIN INTERCULTURAL BILINGE, esperando sea de utilidad en el desempeo de sus actividades educativas cotidianas.
Desarrollo de las capacidades comunicativas EBR MINEDU, Programa Nacional de Emergencia Educativa 2004 -2006. Lima Per. Pg. 15 al 23
? Se
justifica, entonces, que el aprendizaje del lenguaje se desarrolle sobre la base de la enseanza de reglas y definiciones o, por el contrario, ser ms importante que el estudiante hable, lea, escriba y reflexione permanentemente sobre cmo usar el leguaje?
La lengua es una facultad viva, la usamos cada da en diversas circunstancias y as debemos aprenderla. En realidad, as la aprendemos fuera de la escuela y, muchas veces, pierde sentido en ella, al trabajarla de manera lejana a la realidad. Es importante, entonces promover situaciones reales de comunicacin y emplear textos completos que deben leerse, consultarse o escribirse teniendo en cuenta a un interlocutor real. As, las clases resultan ms activas y participativas, los estudiantes se involucran en el trabajo, porque le encuentran sentido, se motivan ms y el aprendizaje es ms significativo y funcional. Es importante considerar lo siguiente: a hablar se aprende hablando; a leer, leyendo; y a escribir escribiendo. Estas dos ltimas habilidades requieren de la intervencin de la escuela y de una mayor reflexin sobre el uso del lenguaje.
r es la unidad bsica de comunicacin El texto
Porque tiene significado completo y expresa en forma coherente y creativa ideas, experiencias, sentimientos y nuestro mundo imaginario. En la vida diaria, enfrentamos situaciones reales de comunicacin en las que producimos y recibimos textos completos. De esta misma forma, debemos enfrentarlos desde la prctica pedaggica para aprovechar su riqueza de expresin y significado. No tiene ningn sentido trabajar con palabras, frases o expresiones aisladas, pues stas slo cobran significado en el texto y en el contexto. Los estudiantes necesitan escribir ideas completas para expresarse y resulta sin sentido, por ejemplo, realizar prcticas de sinnimos con palabras aisladas, pues el significado de stas se determina a partir de su relacin con las otras palabras del texto y del uso en una situacin comunicativa. La enseanza de la lengua debe incorporar las diversas formas de hablar, pero es importante promover la adquisicin de la lengua estndar sin desconocer el uso del lenguaje, cotidiano propio del contexto en conversaciones familiares o sociales, o la lengua materna distinta al castellano.
Tambin es importante considerar el derecho de los estudiantes con necesidades educativas especiales a utilizar, en sus procesos de aprendizaje, cdigos alternativos al lenguaje oral y escrito, tales como el lenguaje de seas, la comunicacin total, el braille, entre otros. Los estudiantes necesitan comunicarse y estar preparados para usar registros en distintos ambientes y con diversos interlocutores. Esto exige ensear la lengua de manera contextualizada, considerar las caractersticas de los usuarios y siempre emplear textos reales y no los creados con propsito supuestamente didcticos.
r Los textos deben responder a las necesidades e intereses de los
estudiantes Cuando nos comunicamos, lo hacemos con diversas intenciones: algunas veces deseamos informar sobre noticias de inters; otras, compartir ancdotas, describir objetos, plantear puntos de vista, etc., y no slo oralmente, sino tambin por escrito. En la escuela, por lo tanto, deben usarse y producirse textos reales, y considerar los intereses de los estudiantes para que la enseanza sea significativa. Perspectiva Intercultural en la enseanza de comunicacin integral La Propuesta Pedaggico de Comunicacin busca que los estudiantes aprendan a leer la realidad, desde todas sus formas de manifestacin, a recuperar primero su propio contexto cultural y su lengua materna, pero abiertos siempre a otras formas de expresin. Somos un pueblo que, como muchos otros, danza, canta, baila, pinta, modela, forja, dibuja, escribe, se expresa y comunica a travs de diversas formas. Esto exige que en el aula se respeten las mltiples formas de expresin de las diversas culturas del pas y que se tomen en cuenta la lgica que est detrs de cada una de ellas, las concepciones sobre los distintos elementos de la realidad, las formas de narrar las historias, las explicaciones que se dan a los fenmenos naturales, la visin particular del mundo y las propias formas de organizacin social, de pensamiento y convivencia que cada uno posee. Por ejemplo, las exresiones como el rbol llora, la cocha (laguna) tiene madre, encierran una visin particular del mundo que debe ser tomada en cuenta. Pretender desarrollar capacidades comunicativas desde un nico esquema convencional, sin valorar ni considerar estas realidades, es atentar no solamente contra la interculturalidad, sino tambin, empobrecer las inmensas posibilidades de comunicacin. Desde la perpectiva intercultural, la Propuesta Pedaggica debe ayudar a que los docentes recuperen, pongan de manifiesto y potencien las distintas formas de expresin de la cultura de cada localidad, que contribuyan a revalorizar la riqueza de la diversidad cultural de nuestro pas, desde la comunicacin y hagan de ella un medio para el encuentro, el intercambio constructivo y la concertacin.
QILLQAWAN TINKUY: Kay ukhupi kaykunata qhawana rurana, yuyaychana ima ? Qillqap qayllanpi siq'ikunata ? Ima qillqaman rikch'asqanta ? Pimantataq rimachkan ? Pitaqch qillqasqa ? Imamanta qillqa riman
Iskay iq'i
QILLQA AWINCHAY: SAPANKA CH'INLLA AWINCHAY ? awillawan qillqa awinchay ? Ch'inlla ama rimapakuspa ? Utqaylla awinchay ? Qillqa awinchasqamanhina yuyaychay
Kimsa iq'i
IRQIPURA YUYAYCHASQANKUTA TINKUCHINKU ? Imamantataq qillqa rimasqanta ? Imaynatataq yuyaychakurqanku ? Yachachiq tapusqanmanhina yuyaychakuy
Tawa iq'i
QILLQAP YACHAYNIN ? Kaqmanta awinchay, yuyaychasqankuta ch'uyanchay, Imaymana ruraykuna qillqap yachaynin yachanapaq.
Pichqa iq'i
Suqta iq'i
QILLQA PAQARICHIY QILLQA PAQARICHIYPI IQ'IKUNA awpaq iq'i IMAYNA QILLQA WAKICHIY ? Imamanta qillqay ? Pipaq/pikunapaq qillqay ? Pikunahina qillqay ? Imapaq qillqay ? Imatan niyta munakun ? Imataq sichus qillqasqa mana allin rurakuptin kan?
Iskay iq'i
AWPA IQ'I QILLQA PAQARICHIY: SAPANKA IRQI QILLQANQA ?Allin allin yuyaykunata chiqanchasqa hunt'asqa qillqa paqarichiy ? Qillqasqap patanchasqanta yupaychaspa qillqay
Kimsa iq'i
SAPA IRQI QILLQASQANTA TINKUCHIN, ALLIN QILLQAQKUNAP QILLQASQANKUNAWAN IMA ? Sapanka irqi awpa iq'i qillqasqanta yachaq masinkunawan tinkuchin ? Sapa irqi qillqa rurasqanta allin qillqaqkunap, qillqasqankunawan tinkuchin. ? Qillqasqapi maypi pantasqata yuyaychay chaymanta allichay
Tawa iq'i
ISKAY IQI QILLQAY ? llin kaqmanta qillqanapaqqa kay qillqa A kamachiykunata yupaychay: ? Hunt'asqa simikunata qillqay ? Hatun qillqaqunawan qallay ? Ch'ikukunata kasqanmanhina chimpuy ? Yuyaychasqa simikunata qillqay ? Yuyaychasqa rimaykunata qillqay ? Achkha huusqa rimaykunata wakichispa qillqay
Pichqa iq'i
SAPA IRQI HUNT'ASQA ALLIN CH'UYA QILLQATA QILLQAN ? Ch'uya qillqa ruray
Suqta iq'i
QILLQA AWINCHAY ? Sapa irqi qillqanta chaninchay ? Yachachiq, irqikunap llamk'asqanta chaninchay ? Irqi masin, qillqasqanta chaninchay
Qanchis iq'i
QISPICHISQA QILLQA ? Sut'i sayaypura ima qillqawan qillqay ? Raphipi yuyaykunata, munay mast'arisqata qillqay ? Siq'ikunawan qillqakuna hunt'achiy ? Qillqap sutin chiqanchay ? Llamk'ana k'uchu pirqapi qillqakunata k'askachiy / warkuy
Pusaq iq'i
IMAYNATAN QILLQASQATA PAQARICHINCHIK ? awpaqta, imamanta qillqasaq nispa hamut'ay ? Sapallay qillqay ? Irqimasi qillqasqa qhawachinakuy
Isqun iq'i
10
LLAMK'AYPACHA
11
Ruraykuna:
Imaynatan llamk'asun
a) Yachapakuqkunap yachaynin huqariy b) Musuq yachaykuna qispichiy - Qillqa tapuy - Qillqa paqarichiy c) Yachay kawsayninchikman chayaykachiy - Allin yachanapaq ruraykuna - Allin ruranapaq yachaykuna
Imawan llamk'asun
12
QILLQA TAPUYPI HUCH'UY LLAMK'AY WAKICHISQA QHAWARINAPAQ KIMSA QUTU YACHAY YAYKUQ WAWAKUNAPAQ
: :
15
Wasi ayllumanta tapuykuna Maymanta hamuchkanki? Pikunawantaq tiyanki? Iman sutin tayta mamaykipa? Iman sutiyki?
Yachachiq huk hatun raphipi taki qaillqasqata, allin siq'isapata sumaq llimp'isqata wawakunaman rikuchin
13
Riqsinakusun (Taki) Riqsinakusun, Qhawanakusun, paras Sutinchikta, Yachasunchik, paras uqam kani Inocencio paras Imataq qampa sutiykiri?, paras.
Yachaq Masiy 1 Pg. 6
14
QILLQA TAPUKUY QILLQAWAN TINKUY: Qillqap qayllampi siq'ikunata qhawaspa irqikuna rimanku: Ima siq'ikunataq kay qillqap qayllanpi rikhurichkan? Ima qillqamantaq rikch'akun? Takichu? watuchichu? Imamantataq kay taki rimachkanman? Allqumanta. Irqikunamanta. Qhari irqukunamanta. Qhari warmi irqikunamanta. Irqikuna qillqap muyuqinta siq'inanku. Tusuqkuna kaptin.
Imaynataq kay qillqap muyuqin? Imaynapitaq taki kasqanta yachanki? Pisi qillqalla kaptin. Pitaq kay takita uqarisqa / qillqasqa? QILLQA AWINCHAY: SAPANKA CH'INLLA AWINCHAN awillawan qillqa awinchay. Ch'inlla mana rimapakuspa. Utqaylla awinchay. Qillqa awinchasqaykimanhina yuyaychakuy imakunamanta rimasqanta. awpaq nisqaykichikmanhinachu kay qillqasqa kasqa? Allqumantachu kasqa? Irqikunamantachu kasqa? Pimantam rimasqa?
15
IRQIPURA YUYAYCHASQANKUTA TINKUCHINKU Imamantapunitaq kay qillqa rimasqa? Warmi qhari irqikunap riqsinakusqankumanta. Imaynatataq yuyaychakurqanki? Allqumanta. Tusuymanta. Pukllaymanta. Yachachiq tapusqanmanhina yuyaychakuy Riqsinakuymanta . Tusuymata. Pukllaymanta.
QILLQAP YACHAYNIN Yachachiq wawakunapiwan kuska kaqmanta awinchaspa qillqap yachayninta ch'uyanchanku. - Qillqapiqa riqsinakuymantam riman. Sutinchik willanakuymanta.
16
IMAYNATAN AWINCHAYPI YACHAQANCHIK Imakunatataq rurarqanchik chay qillqap yachayninta yachananchikpaq?. Sapallay qillqata qhawani Siq'ikunata qhawarqani Yachachiqpa awinchasqanta uyarikurqani Imaynataq kay qillqata awinchaspa tarikunki? Kusisqachu Llakisqachu Imarayku Munaychu qillqa kasqa?
17
QILLQA PAQARICHIYPI HUCH'UY LLAMK'AY WAKICHISQA QHAWARINAPAQ KIMSA QUTU YACHAY YAYKUQ WAWAKUNAPAQ HUK HUCH'UY LLAMK'AY Huch'uy llamk'anap sutin: Llamk'ay muyuchiq: Yachana muyuchiq: Atinapaq yachay akllasqa: Yachachiq: Taki qillqa paqarichiy Wasi ayllu Qhichwa simi Allin rimay Socracho
: :
Yachaywasi ukhupi puriykachasun kaqninkunata riqsinapaq. Iman yachaywasiykip sutin, Hayk'ataq yachaywasiykip yupaynin Imamantaq yachaywasiman hamunki
: :
Yachachiq huk hatun raphipi wawakunap rimasqanta qillqan. Imakunatataq rikumurqankichik? Pukllana pampata. Yachana wasikunata. Unu pilata. Hisp'ana wasita.
18
QILLQA PAQARICHIY IMAYNATATAQ QILLQATA WAKICHISUN awpaqta rimanakusun, imamanta qillqasun Yachaywasimanta, kaqninkunamantawan. Pipaq/pikunapaq qillqasun: Tayta mamanchikpaq. Yachaywasimanta, kaqninkunamantawan. Pipaq/pikunapaq qillqasun: - Tayta mamanchikpaq. Pikunahinam qillqasun: - Yachapakuqkunahina. Imapaqmi qillqasun: - Yachaywasi riqsinapaq. - Qillqay yachanapaq. - Tayta mamanchikman yachaywasinchikta riqsichinapaq.
19
AWPA IQ'I QILLQA PAQARICHIY: SAPANKA IRQI QILLQANQA Atisqanmanhina sapanka irqikuna qillqata paqarichinqa. Qallariypiqa ima qillqasqanpis allinmi, kusisqan chaskina. Chayhinata ruraspan alli allimanta aswan allin qillqa rurayman chayanqa. Yanqhataq: Sapa p'unchaw kaykunamanta wawakunaman rimapayanayki. Imaynatataq qillqayta qallarina? - Hatun qillqawan qillqayta qallarina - Sapa yarayma qallariypi hatun qillqawan churana Sapa qillqapi kanan: Qillqap sutin, Qillqaqpa sutin. Qillqasqap muyuquyninta yupaychaspa qillqana. SAPA IRQI QILLQASQANKUTA TINKUCHIN, ALLIN QILLQAQKUNAP QILLQASQANKUNAWAN IMA Sapanka irqikuna awpa iq'i qillqasqanta yachaq masinkunawan tinkuchin. Yachaq masinman qillqasqanta qhawachin,
Irqi masinwan qillqanmanta rimanakun, Sapa irqi qillqa rurasqanta allin qillqaqkunap, kikin rikch'aq qillqasqankunawan tinkuchin. Qillqanpa patanchan allin qillqaqkunap qillqasqanman ...rikch'akunchu? Qillqasqanpi maypi pantasqanta yuyaychakun chaymanta allichan. ISKAY IQ'I QILLQAY Allin kaqmanta qillqanapaqqa kay kamachiykunata yupaychana: - Hunt'asqa simikunata qillqana - Hatun qillqakunawan qallarina - Ch'ikukunata kasqanmanhina chimpuna
20
- Yuyaychasqa simikunata qillqana. - Yuyaychasqa rimaykunata qillqana. - Achkha huusqa rimaykunata wakichispa qillqana.
ISKAY IQ'I QILLQAY Allin kaqmanta qillqanapaqqa kay kamachiykunata yupaychana: - Hunt'asqa simikunata qillqana. - Hatun qillqakunawan qallarina. - Ch'ikukunata kasqanmanhina chimpuna. - Yuyaychasqa simikunata qillqana. - Yuyaychasqa rimaykunata qillqana. - Achkha huusqa rimaykunata wakichispa qillqana. SAPA IRQI ALLIN CH'UYA QILLQATA QILLQAN Sapa irqi ch'uya qillqata qillqanan QILLQA CHANINCHAY Sapa irqi qillqanta chaninchan: - Qillqanta qhawan: sichus k'apa qillqakunawan, allin qillqawan, allin mast'arisqa raphipi kaptin allin ninqa, kusikunqa ima. - Yachachiq, irqikunap qillqasqanta chaninchan. - Irqi masintin qillqasqankuta chaninchanakunku. QISPICHISQA QILLQA Sut'i sayaypura ima qillqawan qillqana. Raphip yuyayninkunata munay mast'arisqata qillqana. Siq'ikunawan qillqata sumaqchana. Qillqap sutinta chiqanchana. Llamk'ana k'uchu pirqapi qillqakunata warkuna.
21
22
QILLQA TAPUYPI HUCH'UY LLAMK'AY WAKICHISQA QHAWARINAPAQ TAWA QUTU YACHAY YAYKUQ WAWAKUNAPA
: :
Aylluyki ukhupi ima uywakunatan uywankichik? Wasiykipi ima uywakunan kan? Ima uywataq aswan munasqa, ima rayku? Misiyki kanchu? Imaynam misiyki? Imata misi mikhun? Imakunatan misi huk'uchata manaraq mikhuchkaspa ruran?
: :
Yachachiq huk hatun raphipi kusikunapaq qillqata, allin siq'isapata, sumaq llimp'isqata wawakunaman rikuchin
23
Pampa pampa wasipis huk rumphu wirasapa, Machin sutiyup misi tiyaq kasqa, hinallataqsi huk tullu, sinchi uqi huk'uchachapis chaypi kawsapakuq. Iskay wasi uywakunas, may pacha may pachas tinkuripku wasi puriykachasqankupi. Wasiyup mamas pisi p'unchawllapaq llaqtata purin, ichaqa sinchi uhus chaypi hap'irqun, chayraykus mana pampa pampa wasinman utqay kutipunchu. Rumphu misis, mamanpa sumaq q'apayniyuq tiqtisqa aychachakuna qusqanta yuyarispa waqakun. Uqi huk'uchas, p'itakachayta qallakun, yarqaysi wiksanta t'uquypaqraq nanaykun. Usuq siwarachakunata, t'antachakunatas yuyayta qallaykun, payqa wasi huk'uchan, manan purun pampa huk'uchachu. Huk p'unchaw misi huk'uchaq t'uqu haykusqanta rikurqun, chayllapi munay q'apay, q'aspasqa aychachakunata yuyarirqun. Puusqan tiyana patamanta urayurquspa t'uqup punkunpi huk'uchata suyan. Huk'uchas misita muskhirispa mana lluqsimunchu. Misis sinchi suyasqanmanta, sinchi yarqaymanta niykukun: allquhina waqasaq, hinas misiqa waf, waf nispa waqaykun; huk'uchas allqu kaniqta uyarispa lluqsirqamun, misis chaypipuni mikhurqun. Misis, a puunanpi puuypatapia nin: ASWAN ALLINMI! ISKAY SIMIPI RIMAY!
24
QILLQA TAPUKUY
QILLQAWAN TINKUY: Qillqap qayllampi siq'ikunata qhawaspa irqikuna rimanku: Ima siq'ikunataq kay qillqap qayllanpi rikhurichkan? Wasikuna Misi Huk'ucha
Pampapi t'uqu Ima qillqamantaq rikch'akun? Takichu? Hawarichu? Imamantataq kay qillqa rimachkanman? Misimanta Irqikunamanta Huk'uchamanta Allqumanta Misimantawan huk'uchamantawan. Irqikuna qillqap muyuqinta siq'inanku. Achkha qillqa kaptin. Musphaypi tukuptin.
Misi huk'uchata qatikachaptin. Pitaq kay qillqata uqarisqa / qillqasqa? Yachachiqniy Yachay wasi umalliq. Yachakuq wawakuna.
25
QILLQA AWINCHAY: SAPANKA CH'INLLA AWINCHAN - awillawan qillqa awinchay - Ch'inlla mana rimapakuspa - Utqaylla awinchay Qillqa awinchasqaykimanhina yuyaychakuy imakunamanta rimasqanta. awpaq nisqaykichikmanhinachu kay qillqasqa kasqa? Huk'uchamantachu kasqa? Misimantapunichu kasqa? Misimanta huk'uchamantawanchu kasqa? Pimantam rimasqa? IRQIPURA YUYAYCHASQANKUTA TINKUCHINKU Imamantapunitaq kay qillqa rimasqa? - Misimantawan huk'uchamantawan - Misi rimasqanmanta - Misi huk'ucha mikhusqanmanta Imaynatataq yuyaychakurqanki? - Misip yarqayninmanta. - Huk'ucha mikhuchikusqanmanta. Yachachiq tapusqanmanhina yuyaychakuy - Misimantawan huk'uchamantawan - Yarqasqa misimanta. QILLQAP YACHAYNIN Yachachiq wawakunapiwan kuska kaqmanta awinchaspa qillqap yachayninta ch'uyanchanku. - Qillqapiqa imaynata misi iskay simita rimaspa kawsasqanmanta willawanchik.
26
: : :
IMAYNATAN YACHAQANCHIK AWINCHAYPI Imakunatataq rurarqanchik chay qillqap yachayninta yachananchikpaq?. - Sapallay qillqata qhawani - Siq'ikunata qhawarqani - Yachachiqpa awinchasqanta uyarikurqani Imaynataq kay qillqata awinchaspa tarikunki? Asikunkichu? Llakisqachu? Imarayku? Munaychu qillqa kasqa? SIMIP UKHUN ALLIN RIQSINAPAQ RURAYKUNA: ALLIN QILLQASQA KASQANTA YACHANAPAQ RURANAKUNA: - Kusichikuq qillqa riqsinapaq muyuqinta qhawana.
27
? kasqanta yachanapaq kusichikuq qillqa nisqata Ima qillqa awinchaspa yuyaychakuna. Hinaspa, kasqallan muyuqinta siq'ina.
28
QILLQA PAQARICHIYPI HUCH'UY LLAMK'AY WAKICHISQA QHAWARINAPAQ TAWA QUTU YACHAY YAYKUQ WAWAKUNA HUK HUCH'UY LLAMK'AY Willaykuna: Huch'uy llamk'anap sutin: Llamk'ay muyuchiq: Yachana muyuchiq: Atinapaq yachay akllasqa: Yachachiq: Ruraykuna: Waka ch'awaymanta hawari qillqa paqarichiy Wasi ayllu Qhichwa simi Allin awinchay Socracho
: : :
Yachaywasi ukhupi puriykachasun kaqninkunata riqsinapaq. Ima uywakunataq ayllunchikpi kan? Ima uyakunatataq tayta mamayki uywan? Ima uywakunan michina? Imatataq chay uywakuna quwanchik? Ima uywataq lichita quwanchik? Imaynataq waka?
29
: : :
Kunan imakunata wakamanta qillqasuwan, chikaqa kay siq'iwan yanapachikusun: Taki Hawari Harawi
QILLQA PAQARICHIY IMAYNATATAQ HAWARITA PAQARICHISUN awpaqta siq'ikunawan yanapachikuspa hawarita qillqasun. Pipaq/pikunapaq qillqasun? Hawarikuna panqanchik hunt'achinapaq. Pikunahinam qillqasun: Tawa iq'i yachapakuq irqikunahina. Imapaqmi qillqasun: Hawari qillqa, qillqay yachanapaq. Imayna hawariq ukhun riqsinapaq.
AWPA IQ'I QILLQA PAQARICHIY: SAPANKA IRQI QILLQANQA Atisqanmanhina sapanka irqikuna siq'ikunawan hawarita paqarichinqaku. Qallariypiqa ima qillqasqanpis allinmi, kusisqan chaskina. Chayhinata ruraspan alli allimanta aswan allin qillqa rurayman chayanqa.
30
Yanqhataq: Kay kamachikuymanta sapa p'unchaw wawakunaman rimapayanayki. Imaynatataq hawarita qallarina? Sapa hawaripi kanan: qallariynin, chawpi puriynin, tukuchaynin Sapa qillqapi kanan: Qillqap sutin, Qillqaqpa sutin. Hatun qillqawan qillqayta qallarina. Sapa yarayma qallariypi hatun qillqawan churana, sapa tukuchaypitaq yarayma ch'usu ch'ikuwan churana. Qillqasqap muyuquyninta yupaychaspa qillqana.
S A PA I R Q I Q I L L Q A S Q A N K U TA T I N K U C H I N , A L L I N QILLQAQKUNAP QILLQASQANKUNAWAN IMA Sapanka irqikuna awpa iq'i qillqasqanta yachaq masinkunawan tinkuchin. Yachaq masinman hawari qillqasqanta qhawachin, Irqi masinwan hawari qillqanmanta rimanakun. Sapa irqi hawari qillqasqanta allin qillqaqkunap, kikin rikch'aq qillqasqankunawan tinkuchin. Qillqanpa patanchan allin qillqaqkunap qillqasqanman rikch'akunam. Hawariq qillqasqanpi maypi pantasqanta yuyaychakun chaymanta allichan. ISKAY IQ'I QILLQAY Kaqmanta allin qillqanapaqqa kay kamachiykunata yupaychana: Hunt'asqa simikunata qillqana. Hatun qillqakunawan qallarina. Ch'ikukunata kasqanmanhina chimpuna. Yuyaychasqa simikunata qillqana. Yuyaychasqa rimaykunata qillqana .
31
Achka huusqa simikunata wakichispa qillqana Sapa hawari kanan: qallariynin, chawpi puriynin, tukuchaynin ..ima.
SAPA IRQI ALLIN CH'UYA QILLQATA QILLQAN Sapa irqi ch'uya hawarita qillqanan. QILLQA CHANINCHAY Sapa irqi hawari qillqasqanta chaninchan: Qillqanta qhawan: sichus k'apa qillqakunawan, allin qillqawan, allin mast'arisqa raphipi kaptin allin ninqa, kusikunqa ima. Yachachiq, irqikunap qillqasqanta chaninchan. Irqi masintin qillqasqankuta chaninchanakunku.
QISPICHISQA QILLQA Sut'i sayaypura ima qillqawan qillqana. Raphipi yuyaykunata munay mast'arisqata qillqana. Siq'ikunawan qillqata sumaqchana. Qillqap sutinta chiqanchana. Llamk'ana k'uchu pirqapi hawarikunata warkuna.
: : :
IMAYNATATAQ HAWARITA PAQARICHINCHIK awpaqta, imamanta qillqasaq nispa hamut'ani. Sapallay qillqani. Irqimasintin qillqasqaykuta qhawachinakuyku, rimayku ima.
32
SIMIP UKHUN ALLIN QILLQANAPAQ SIMIKUNA ALLIN YACHANAPAQ RURAYKUNA Wakamanta hawari qillqayta yachanku. Ima rimaykunawantaq hawari qillqay qallarikun: Hinas kasqa Unaypachas Huk kutis awpa runakuna willakunku.
Ima simikunawantaq rimaykunata hapichinchik allin ch'uya kanampaq. Chaymanta Hinamanta Chayrayku
33
QILLQA TAPUYPI HUCH'UY LLAMK'AY WAKICHISQA QHAWARINAPAQ PICHQA QUTU YACHAY YAYKUQ WAWAKUNAPAQ HUK HUCH'UY LLAMK'AY Willaykuna: Huch'uy llamk'anap sutin: Llamk'ay muyuchiq: Yachana muyuchiq: Atinapaq yachay akllasqa: Yachachiq: Ruraykuna: Yachapayachakuy K'ayramqntawan Atuqmantawan Wasi ayllu Qhichwa simi Allin awinchay Socracho
: : :
Irqikuna iskay iskaymanta uywakunahina rimanakunku. Ima uywahina pukllarqanki ? Imata nirqanki? Imanisunkitaq uywa masiyki? Kunan huk yachapayachakuyta awinchasun?
: :
30
Yachachiq huk hatun raphipi yachapayanakuy qillqata, allin siq'isapata, sumaq llimp'isqata wawakunaman rikuchin.
34
K'AYRAMANTAWAN ATUQMANTAWAN
(Yachapayachakuy) Yachapayachakuqkuna K'ayrakuna Atuq Liqichu Ruraynin 1. Phianachikuy. K'ayrakuna atuqta phiachin. 2. Atipanakuy. K'ayra atuqta atipan. Wauypatapi atuq rikukun. 3. Atuq qarquy. Karu llaqtaman Atuq ripun Riqsichina Liqichu: Huk mayu patapi Atuq K'ayrakunawan kushka tiyasqaku, chaypis, k'ayrakuna qillata rikuspa, atuqtaqa chay llaqtamanta qarquyta munasqaku. Huk ruray: Phiachinakuy. K'ayrakuna Atuqta phiachin:
K'ayra: Atuq:
- k'ar, k'ar, k'ar, Atuq, Antuku, Atuqcha! - Imaraykutaq qatipawankichik?, ama ch'aqwapayawaychikchu, phiachiwankichik.
35
K'ayra: Atuq:
- k'ar, k'ar, k'ar, Atuq, Antuku, Atuqcha! - Sinchitaan phiachiwankichik, ripunaytachu munankichik, atipawaptiykiqa uqa kaymanta ripusaq, uqa atipaptiyqa qamkuna. - Munaptiykiqa atipanakusunchik, uqataq unu ukhunta, qamtaq mayu patanta. - Hinakaptinqa paqarinpuni tutaraq phawasunchik kaymanta ripunkichik, allinchu?
K'ayra:
Atuq:
Iskay ruray: Liqichu: Chay paqarinsi liqichuqa atipanakuy qallarinanpaq liw, liw, liw, nispa qaparin.
K'ayra 1:
36
Atuq:
- Waqaqaqa, phawallay k'ayracha kunallanmi atiparusqayki. Kaymanta ripunkichik, allinchu. - Atuqcha, Antuku, kaypian kachkani - Suyaykuy, suyaykuy . - Atuqcha, Antuku, hahahay kaypinam kachkani - Ayayaw, ayayaw, sunquy phatarqunqa, yanapawaychik! - Atuq yanqan uqawan atipanakunki, uqaqa aswan yuyaysapa kani!
Atuq:
K'ayra 4:
- Imanasuntaq, rimasqanchikman hinachari tayta atuq karu llaqtaman ripunqa, chayta uyarispas atuqqa, wau waullaa hatarispa antakama urqu wichayta chinkaykatapun. Chayta rikuspataq k'ayrakuna atipasqankumanta kusikuspa muyupi tusuyta qallarinku. Chay kutimanta pacham mayukunaqa, quchallqachakunaqa k'ayrakunaq wasin.
37
QILLQA TAPUKUY QILLQAWAN TINKUY: Qillqap qayllampi siq'ikunata qhawaspa irqikuna rimanku: Ima siq'ikunataq kay qillqap qayllanpi rikhurichkan?
Mayu pata ayllu. Ima qillqamantaq rikch'akun? Takichu? Hawarichu? Yachapayachakuychu? Imamantataq kay qillqa rimachkanman? Atuqmanta K'ayramanta Mayu pata ayllumanta. Liqichumanta Irqikuna qillqap ukhunmanhina muyuqinta siq'inanku. Achkha qillqa kaptin. Uywakuna rimaptin .
QILLQA AWINCHAY: SAPANKA CH'INLLA AWINCHAN awillawan qillqa awinchay. Ch'inlla mana rimapakuspa. Utqaylla awinchay.
38
Qillqa awinchasqaykimanhina yuyaychakuy imakunamanta rimasqanta. awpaq nisqaykichikmanhinachu kay qillqasqa kasqa? Atuqmantachu kasqa? K'ayramantapunichu kasqa? Atuqwan k'ayrawan rimanakusqanmantachu? Atuqwan k'ayrawan atipanakusqanmantachu? IRQIPURA YUYAYCHASQANKUTA TINKUCHINKU Imamantapunitaq kay yachapayachakuy qillqa rimasqa? K'ayra atuqwan atipanakusqamanta Imaynatataq yuyaychakurqanki? Atuq k'ayrawan pukllasqanmanta. Mayu k'ayrata apasqanmanta. Atuqpa wausqanmanta.
Liqichuq kawsayninmanta Yachachiq tapusqanmanhina yuyaychakuy QILLQAP YACHAYNIN Yachachiq wawakunapiwan kuska kaqmanta awinchaspa qillqap yachayninta ch'uyanchanku. Yachapayachakuy qillqapiqa imaynan yachaysapa k'ayra atuqta atipasqanmanta.
39
C) M u s u q y a c h a y k u n a t a chayaykachiy
Imawan llamk'asun Hayk'a unay llamkasun. Imaynatan llamk'asun
kawsanaykiman
: : :
IMAYNATAN YACHAQANCHIK AWINCHAYPI Imakunatataq rurarqanchik chay qillqap yachayninta yachananchikpaq? Sapallay qillqata qhawani. Siq'ikunata qhawarqani. Yachachiqpa awinchasqanta uyarikurqani.
Imaynataq kay yachapayachakuy qillqata awinchaspa tarikunki? Asikunkichu? Llakisqachu? Phiasqachu? Munaychu yachapayachakuy qillqa kasqa? SIMIP UKHUN ALLIN RIQSINAPAQ RURAYKUNA: ALLIN QILLQASQA KASQANTA YACHANAPAQ RURANAKUNA: Yachapayachakuy qillqa riqsinapaq muyuqinta qhawana.
40
Ima qillqa kasqanta yachanapaq yachapayachakuy qillqa isqata awinchaspa yuyaychakuna. Hinaspa, kasqallantataq muyuqinta siq'ina. Rimanapaq siqita (-) rimaykunap qallariyninpi churana. Yachapayachakuy qillqap ukhunqa t'aqa t'aqapi purinan. Yachapayachakuypiqa achkha yachapayachakuqkuna rikhurin.
41
QILLQA PAQARICHIYPI HUCH'UY LLAMK'AY WAKICHISQA QHAWARINAPAQ PICHQA QUTU YACHAY YAYKUQ WAWAKUNAPAQ HUK HUCH'UY LLAMK'AY Willaykuna: Huch'uy llamk'anap sutin: Llamk'ay muyuchiq: Yachana muyuchiq: Atinapaq yachay akllasqa: Yachachiq: Ruranakuna: Yachapayachakuy qillqata wakichisun Wasi ayllu Qhichwa simi Allin qillqay Socracho
: : :
Yachaywasi ukhupi mayt'u waqaychanamanta huk hawari mayt'uta akllaspa awinchaychik. Qutupi akllasqaykichikmanta huk hawarillata yachapayachakuyman t'ikraychik.
: : :
42
Kunan Wik'uakunamanta yachapayachakuyta qillqasun. Chaypaq Wayq'u Pataykunaq Willakuynin 33 raphi Huusqa Wik'uakunamanta hawarita awinchasun. QILLQA PAQARICHIY IMAYNATATAQ YACHAPAYACHAKUYTA PAQARICHISUN?
awpaqta achkakama awinchasun. Pikunam yachapayachakuqkuna kanqa chayta akllasun. Sapa yachapayachakuqkunap rimananpaq qillqata wakichisun. Maypim kay yachapayachakuy apakunqa chayta rimanakusun. Hayk'a t'aqayniyupmi kanqa yachapayachakuy chayta yuyaychakusun.
Pipaq/pikunapaq qillqasun? Mamakunap p'unchawnin raymipi rikuchinapaq. Pikunahinam qillqasun? Pichqa iq'i yachapakuq irqikunahina Imapaqmi qillqasun: Allin yachapayachakuy qillqakuna qillqanapaq. AWPA IQ'I QILLQA PAQARICHIY: SAPANKA IRQI QILLQANQA Atisqanmanhina qutupi irqikunauna yachapayachakuy qillqata paqarichinqaku. Qallariypiqa ima qillqasqanpis allinmi, kusisqan chaskina. Chayhinata ruraspan alli allimanta aswan allin qillqa rurayman chayanqa. Yanqhataq: Kay kamachikuymanta sapa p'unchaw wawakunaman rimapayanayki.
43
Imaynatataq yachapayachakuyta qallarina? - Sapa yachapayachakuypim kanan: qallariynin, t'aqankuna, tukuchaynin Sapa yachapayachakuy qillqapi kanan: Qillqap sutin, Qillqaqpa sutin. Hatun qillqawan qillqayta qallarina Sapa yarayma qallariypi hatun qillqawan churana, sapa tukuchaypitaq yarayma ch'usu ch'ikuwan churana. Qillqasqap muyuquyninta yupaychaspa qillqana.
S A PA I R Q I Q I L L Q A S Q A N K U TA T I N K U C H I N , A L L I N QILLQAQKUNAP QILLQASQANKUNAWAN IMA Sapa qutupi awpa iq'i yachapayachakuy wakichisqankuta huk qutukunap wakichisqanwan tinkuchinku. - Sapa qutu yachapayachakuy wakichisqankuta yachaywasi ukhupi rikuchin. Sapa qutu yachapayachakuy qillqasqankuta allin qillqaqkunap, kikin rikch'aq qillqasqankunawan tinkuchin. - Qillqankunap patanchan allin qillqaqkunap qillqasqanman rikch'akunam. Yachapayachakuy qillqasqankup maypi pantasqanta yuyaychakunku chaymanta allichanku. ISKAY IQ'I QILLQAY Kaqmanta allin qillqanapaqqa kay kamachiykunata yupaychana: Hunt'asqa simikunata qillqana. Hatun qillqakunawan qallarina. Ch'ikukunata kasqanmanhina chimpuna. Yuyaychasqa simikunata qillqana Yuyaychasqa rimaykunata qillqana. Achkha huusqa simikunata wakichispa qillqana.
44
Yachapayachakuqkunap rimasqa awpaqninpin huch'uy siqi kanan. Sapa yachapayachakuykunap kanan: qallariynin, t'aqa t'aqa puriynin, tukuchaynin ima.
SAPA IRQI ALLIN CH'UYA QILLQATA QILLQAN Sapa irqi ch'uya yachapayachakuyta qillqanan QILLQA CHANINCHAY Sapa irqi yachapayachakuy qillqasqanta chaninchan: Yachapayachakuy qillqanta qhawan: sichus k'apa qillqakunawan, allin qillqawan, allin mast'arisqa raphipi kaptin allin ninqa, kusikunqa ima. Yachachiq, irqikunap qillqasqanta chaninchan. Irqi masintin qillqasqankuta chaninchanakunku.
QISPICHISQA QILLQA Sut'i sayaypura ima qillqawan qillqana. Raphipi yuyaykunata munay mast'arisqata qillqana. Siq'ikunawan qillqata sumaqchana. Qillqap sutinta chiqanchana. Llamk'ana k'uchu pirqapi yachapayachakuyta warkuna.
: : :
45
Huk hawarita akllayku, yachapayachakuyman t'ikrayku Imaynata qillqasaqku nispa hamut'ayku. Pikunam yachapayachakuypi pukllanqaku chayta akllanakuyku. Qutupikama yachapayachakuyta qillqayku. Qutupikama yachapayachakuyta qhawachiyku. Irqimasintin qillqasqaykuta qhawachinakuyku, rimayku ima . Yachachiqpa yachachiyninkunata uyarini. Kaqmanta qillqani.
SIMIP UKHUN ALLIN QILLQANAPAQ SIMIKUNA ALLIN YACHANAPAQ RURAYKUNA Yachapayachakuy qillqata yachanku. Yachapayachakuy qillqapi kan: Riqsichinan T'aqa t'aqa puriynin Tukuynin
46
47
WATUCHIKUNA
Imasmari imasmari Yuraq uma sipas, q'umir p'achayuq, tukuyta waqachin, makita q'apachin. Imataq Kanman? Siwilla Imasmari imasmari Qaramanta qarayuq, kirunmanta, wiksayuq, qarallanmantataq chumpiyuq. Imataq kanman? Huminta
Imasmari imasmari Wasi waka, mana inti, qhawaq Imataq Kanman? Quwi
Imasmari imasmari Puka payacha K'aspi chupacha. Imataq Kanman? Puka uchu
48
Imasmari imasmari, Sikillayrnanta tanqariway, maytapis chayallasaqmi. Imataq kanman? Tikras Imasmari imasmari Chukchasapacha, q'umir polleracha, Waqaspa kuchuna. Imataq Kanman? Siwilla Imasmari imasmari Ch'ulla awi allin llamk'aqcha. Imataq kanman?
Akwa
49
QALLU QHIPUKUNA
Wayna wayra urqu Wayna wayna muqu Wayna wayra wayra Wayna yana muqu
Paqarin puka k'ankaq K'akaranmanta kanka kanqa Mana k'akaran kaptinqa Aycha kanka kanqa.
Sara lawata lawakurani Lawaruspataq mikhururani Sara uchuta munaspataq Sarata pallamurqani
Uma k'usa kusa Ama kusa k'usa Yaw khusa kusa Uma k'usa kusa
50
HARAWIKUNA
PICHQA PACHAQ WATAA 2 (ALQUIVI)
Pichqa pachaq wataa Mamaquchanta hamusqanku. Pichqa pachaq wataa Suwaq yaykuyqamusqanku. Intipas phiarikun, Killapis phutirikun. Pichqa pachaq wataa Llakiyta riqsisqanchik. Pichqa pachaq wataa Phutiypi kawsasqanchik, Waqaypis tukukapun, Kusiypis pisiyapun. Pichqa pachaq wataa Qullqi apakusqanku. Pichqa pachaq wataa quri suwakusqanku. urqupi ma urquachu, mayupis ma mayuachu. Pichqa pachaq wataa Ancha achkha karqanchik. Pichqa pachaq wataa Pisiyachiwasqanchik. Yawarpi ma tukukuq Suwapis mana ripuq. Pichqa pachaq wataa Pachaq hunu wauchisqan.
2
Pichqa pachaq wataa Chinkananchik munasqanku. Chaki makintapis wataykunku, Uywakunawantaq sik'ichinku. Pichqa pachaq wataa Mikhunanchikwan wirayanku. Pichqa pachaq wataa Uyanchikta ak'arikunku. Papatapis aparikunku, Kukatataq chinkachichkanku. Pichqa pachaq wataa Inkaq ch'inyapusqan. Pichqa pachaq wataa Wawan qaparisqan. Aymarawan kuskallapuni Qhichwapis rimakullanpuni. Pichqa pachaq wataa K'umuykachachiwasqanchik. Pichqa pachaq wataa, Carajo, rikch'arinanchik: Tukuypis kallpachakunan Tukuypis qispichikunan.
51
AYLLU UYWAKUNA
(Taki)
3
Wakakuna, wakakuna Misk'i q'achuta mikhuspachu Wira wiraa kani ninki ay, ay, ay, ay. Uwihakuna, uwihakuna Achkha millmayuq kaspaachu Qui puuni nispa ninki ay, ay, ay, ay. Llamakuna, llamakuna Runap q'ipinta q'ipisqachu uqa q'ipini nispa ninki ay, ay, ay, ay. Liwlikuna, liwlikuna Pampakunata t'uquspachu Chakra ruraqmi kani ninki ay, ay, ay, ay.
KUYUCHISUN
(Taki) (Ritmo de chino) Umata kuyuchisun, ama tusuchispa (Kutiy) Uma, uma, uma, uma, uma Rihrata kuyuchisun ama tusuchispa (kutiy) Rikra rikra rikra rikra, rikra. Tiqnita kuyuchisun ama tusuchispa (kutiy) Tiqni, Tiqni, Tiqni, Tiqni, Tiqni Makita kuyuchisun ama tusuchispa (kutiy) Maki, Maki, Maki, Maki, Maki, Chakita kuyuchina ama tusuchispa (kutiy) Chaki, Chaki, Chaki, Chaki, Chaki.
52
LIYUNMANTAWAN HUK'UCHAMANTAWAN 3
(Yachapayachakuy qillqa) Huk'uchakuna pukllachkaptinku, hukninqa tulispa, tulispa puuchkaq liyun pataman urmaykusqa. Liyuntaq saqra rikch'aypiraq huk'uchata hap'irqusqa. Chayta qhawarispa wakin huk'uchaqa mancharisqa ayqisqaku Liyuntaq: Imataq kay? Pitaq ahinata rikch'achinawan kasqa? Nisqa Ah! Qam kasqanki, supaypa wachasqan ch'ii huk'ucha. Kunanma karinkiqa Huk'uchataq: Manchasqa chukchurispa Ay uywakunap hatun tata! kacharillaway ama wauchiwaychu! Mana munasqayraykuchu rikch'achirqayki. Masiykunawan pukllaspaymi pataykiman tuliykamuni Liyuntaq: Huk'uchata qhawaspataq imapaqtaq wauchiykiman?
Ripuy! Mana kasuna millay uywa. Chayhinamanta liyunqa nisqa. Wak p'unchawpitaq huk'uchaqa liyunta ch'ipasqata taripasqa. Huk'uchataq: Uywakunap hatun tayta ama llakikuychu! uqa kiruywan ch'ipata k'utuspa kacharichisqayki nisqa. Mana llakikunkichu chay huk p'unchaw mana wauchiwasqaykimanta. Ahinataq huk'uchaqa ch'ipata k'utuq churakusqa. Qhawankichu, chika hatun kallpasapa kawsayniyki makiypi kasqanta! uqataq huk huch'uy huk'uchalla kani, qamtaq uywakunap hatun tatan hina qhawasqa kanki! Ahina nispa huk'uchaqa ch'ipata k'utuspa luqhurpasqa, chaynintataq. liyunqa makinwan llik'irpaspa lluqsipusqa. Liyuntaq: Pachi huk'uchay!, - Kawsayniymanta manuyki kayki! Kunan yachani kallpasapa hatun tata kasqayta mana chhiqanchu! Hayk'aqllapis kawsayniyqa huk'uchaq ch'ii kirunpi kachkan! Tinkunakama wawqi masi. Huk'uchataq tinkunakama wawqi masi, nispallataq ripusqa. Kay hawariypa yachayninmanta rimarina.
3
53
54
Qusay:
Mamaysi sinchi unqusqa tarikun, chayrayku kunan tuta puupayasaq. Wawanchikkunata allinta kamachispayki munaspaqa mamaypa wasinman hamuy. Rikunakunanchikkama Chunka pichqayuq p'unchaw ayriwa killapi, iskay waranqa qanchisniyuq watapi. warmiyki -----------------------------Mara
Wawaykuna:
Yana wakanchikmi chinkarqun. Pampa pampatan taytaykichikwan maskaq purichkayku. Mikhuyta tukuspa ama llakikuspaykichik puukuychik. Kutimunaykukama. Chunka kimsayuq p'unchaw aymuray killapi, iskay waranqa qanchisniyuq watapi. Mamaykichik -----------------------------Lucila
55
CHASKI QILLQA
Puno, 22 p'unchawpi paray killa 2007 watapi Wiraqucha: Azngaro UGEL umalliq Llaqta.Ancha yupaychasqa: Allin yachaq llamk'ay yachaywasikunapi kamayuq Hatun llamk'ay Iskay Simipi Iskay Yachaypi (EIB) nisqa purichiq CARE PER Azngaro yachaywasikunapi yachachiqkunata huk hatun huukuyman waqyarichkan. Chaypi astawan yachachiqkuna yachaykunata taripanankupaq. Chay huukuymi: Hatun puquy killapi chunka pichqayuq p'unchawpi qallarinqa, kimsa chunka pacha puquy killa p'unchawpi tukunqa. Kay huunakuymi UNA hatun yachay wasipi apakunqa. Chayraykun qamta UGEL umalliq wiraqucha maakuykiku llapan yachachiqkunata willarispa hamunankupaq mink'arinki. Hina kaptinqa: kawsachun EIB! Kawsachun yachapakuq irqikuna!
56
MAAKUY QILLQA
Azngaro llaqta Umalliq Wiraqucha: UW uqa Scrates Chipana Sonqo 01268642 DNI yupay riqsichiqniyuq, Rumi rumi ayllu umalliq, aylluypa sutinpi qamman pampachakuyta maarispa kutirimuyki, kaykunata uyarispa yanapawanaykikupaq:
uqaykun wasiykupi unu chaskinaykupaq, mana qullqiyuq kasqaykurayku ak'ariyku, chaymi sunquykuta muyurichimuyku, ichachus chunka unu mat'inawan (medidor) yanaparinawaykikupaq. Ahina kaptinqa wiaypa wiayninpaq yupaychasqa kanki. Yachasqapunim Municipalidad ayllurunap allin kawsayninrayku llamk'asqanta, chayrayku maarikuyku.
------------------------------Ayllu umalliq
-----------------------------Qillqa kamayuq
57
HUUKUY QILLQA
Rumi rumi ayllupi iskay chunka iskayniyuq p'unchawpi, iskay waranqa isqunniyuq watapi, iskay phani ch'isi kaptin, kaypim huusqa tarikunchik Scrates, ayllu umalliq, Magin Tadeo Villca, Yachaywas umalliqi; Marciana Gonzalez, tatamamakuna umalliq, lliw aylluruna huukusqa tarikunchik kay yuyaykuna patapi rimanakunapaq: Wasipi unu chaskiymanta Qallarinapaq awpaqtaraq ayllu umalliq q'alanta napaykukun, chaymanta imaymana unu chaskinapaq rurasqanta willakun.
? awpa rurasqankunamanta willakun ? Unu chaskinapaq kay kaqkuna munakusqanmanta, sapa
runa kay kaqkunata rantinanta kamachikun Plstico tubo Cemento (rumi uchpha) Llave de pila, medidor Aqu, ch'uhulli, rumi
Chayta uyarispa mana ancha qullqiyuq ayllu runakuna, yanapachikunankupaq Municipalidad nisqamanta yanapayta maakamusun ninku. Chaymanta mama Marciana allinmi nin, ichaqa ayllu umalliqmi huk maakuy qillqata wakichinqa, hinaspa Azngaro Municipalidad umalliqman chayachinqa. Yachaywasi umalliqpas, tayta mamakuna umalliqwan kuska chay maakuyninchik lluqsinankama puripayanqa. Manaa ima rimaykunapis kaptin kay huunakuy suqta phani ch'isiyaypi llapa runap siq'inwan tukukun.
58
59
Kaqllataq hina paqucha, hina llama uywatapas p'unchawmanta p'unchaw yachaqaq kasqa.
60
llaqta riy qhari rakhu llulu / qhulla saksaq maay chhanqa chinkay Uray warmi
61
Kikin niq simikuna awpa sinrupi kikin niq simikunata, qhipan sinrupi maskaspa chawpi suyt'u ukhupi qillqana.
Wakichiy Rakiy Munay Machula Ruray Achalla Unu Qhaway T'ika Tullu Waylluy
Waylluy Tinkuchiy Wayta Tuqu Awichu Rikuy Sumaq Llamk'ay T'aqay Yaku
62
Simip ukhun:
Simi hunt'achiq
- ptin -q - spa -sqa -p -n - cha
Imaninantaq
Wiaspa
63
Simikunap ukhunta riqsinapaq: Chakra llamk'aq runakuna kaykunata ruray: nisqa qillqapi allinta qhawaspa
1. Rimana saphikunata lluq'i sinrupi kaqta qhawana, hinaspa churana mayqin simi hunt'achiwantaq tarinakun. 2. Mayqin k'askaqtawan tarikun, chaypaq uranpikama chay rimana simita qillqana.
-na k'upa llamk'a lluqsi hallma Wia Uri Muhu Aklla Waqa Rura
-q
-ptin
-spa
-sqa
Lluqsiptin
64
Simi simp'akuna Kay sinrupi rimaykunata tawa k'uchu ukhupi maskay, tarispataq puka llimp'i qillqanawan chimpuy.
a w k q r ll w ch w q
k a i u q a n i u k
w q r h p y n r
h a ll s l a q r i p
65
y y l ch n p y m s u
t u h k t m r q t
s ll a m k a s p a i
Siq'ikunata qhawaspa qillqata paqarichiy Kay siq'ikunata qhawaspa, yuyaychakusqaykimanhina ima munasqayki qillqata qillqay, qallariyninta, chawpi puriyninta, tukuchayninta ima churaspa.
Sinru simikuna: Patamanta urayman, lluq'imanta paaman qillqaspa, sapa yupaq nisqamanhina, simikunata maskaspa hunt'achina. ma simikunatataq kay llaqtakunapi rimanku?
2. 1. 3.
4. 5.
66
1.
2 8 4 8 7 1 6 3 3 9 5
2.
2 8 4 8 7 1 6 6 3 3 1 4 1 2 9 3 5 5 1 6 8
3.
2 8 4 8 7 1 6 6 3 3 1 4 1 7 9 2 9 9 3 5 5 1 6 5 6 4 5 8 3 7 1 8
67
68
AYLLUY
Ayllunchisqa hatunmi Yaqa yaqa hanaqpachahina LLapanchikmi ayllunchikta munananchik Unaypachamanta uywawanchik Yupaychananchik yachayninkunata, rurayninkunata
ARMAKUSUNCHIK
Ama asnanapaq Ruphay kaptin armakuna. Makita, uyata, kunkata Ama chakita qunqaspa Kurpunchikta armakuna. Usapis manam munanchu Sumaq llumpay kurputaqa Unuqa qhillitapis manchachinmi Nanaq umatapis hanpinmanmi Chiqaqmi kay rimaykunaqa Hinataqmi kusisqalla Illarinmi sapa tutamanta Kaypi, wakpi armasqa kurpuqa.
69
YAPAKUNA
CAPACIDADES 1.1 Conversa y dialoga sobre diferentes aspectos relacionndolos con su vida cotidiana y da informacin cuando se le solicita demostrando seguridad. INDICADORES Expresa ?con claridad sus ideas y experiencias personales. Expresa ?sus ideas y opiniones con coherencia. Escucha ? cuentos, canciones de sus compaeros mayores. Participa ? en las actividades permanentes de la escuela. Describe ? lugares, animales personas de su entorno. Identifica ? seales que dan los animales. Lee diferentes textos y lo analiza. ? Participa ? con responsabilidad en danzas, organizados en la escuela y fuera de ella. Realiza diferentes dibujos expresando sus sentimientos e ? imaginacin. Dramatiza ? fechas cvicas y costumbres de s u entorno. Participa ? en la preparacin de los juegos Escolares con responsabilidad.
COMPETENCIA GENERAL
1.-Comunicacin: Oralidad
Se comunica en quechua demostrando seguridad y confianza; y escucha con atencin, inters y respeto a los dems
70
4.-Desarrolla adecuadamente su biopsicomotricidad regulando sus movimientos de acuerdo al contexto y a la situacin que vive.
1.2 Relata experiencias personales, familiares y situaciones de su entorno demostrando confianza. 1.3 Escucha con atencin e inters cuentos, relatos y canciones de las personas mayores de su comunidad. 1.4 Participa y dialoga con sus compaeros/as dentro y fuera del aula. 1.5 Describe personas, animales, lugares y objetos de su contexto. 2.1 Reconoce y valora las seas y sealeros de su comunidad como textos de comunicacin. 2.2 Observa, lee y comprende textos naturales de su medio y los aplica en beneficio de su vida personal y colectiva. 3.1 Danza y canta al comps de melodas musicales (silbidos, palmadas, laraleos, zapateos) para expresar l as manifestaciones artstico culturales de su medio. 3.2 Expresa y representa sus sentimientos mediante el dibujo, pintura y modelado. 3.3 Juega y dramatiza creativamente situaciones de la vida diaria, costumbres y relatos orales de su medio. 4.1 Utiliza sus habilidades motrices bsicas de locomocin (caminar, correr, saltar, trepar) y manipulativas (atrapar, lanzar, trepar) colectivamente.
5.-Comunicacin: Lectura
Lee crticamente diversos textos de su inters para informarse y comprender los contenidos.
6.-Comunicacin: Escritura
Atiende con claridad indicaciones hecha por su profesor. ? Lee en voz ? alta y comprende lo leido. Identifica ? sustantivos de los textos leidos en cuadros de doble entrada. Lee con ?satisfaccin te xtos de su entorno. Escribe textos ( canciones, poesias, adivinanzas, etc.)con ? claridad y coherencia. Escribe composiciones con creatividad. ? Escribe recetas del desayuno en casa. ? Escribe tarjetas alusivas a la fecha (da de la madre, ? padre) Identifica ? el sustantivo y verbo en las oraciones. Identifica ? las diferentes lenguas y los valora.
cultura quechua.
5.1 Lee indicaciones (juegos cre ativos) y aplica lo comprendido. 5.2 Lee textos de la tradicin oral con voz clara y postura correcta. 5.3 Lee cuadros de doble entrada (hamusqanchik, llamk'ananchikkuna, rimananchikkuna, ) identificando y clasificando datos organizados. 5.4 Lee textos de su inters de la tradicin oral y expresa lo comprendido. 6.1 Produce textos breves (canciones, adivinanzas, trabalenguas, chistes, etc.), utilizando la gramtica bsi ca. 6.2 Produce textos de su inters sobre situaciones, hechos y sucesos de su medio, utilizando su imaginacin y creatividad. 6.3 Produce recetas cortas (qhaiwa hak'u, hak'u pitu, wathiya, waja, etc). 6.4 Produce textos funcionales (tarjetas, notas, noticias breves) en situaciones reales de comunicacin. 6.5 Reconoce el sustantivo y el verbo en la produccin de diversos tipos de textos. 7.1 Reconoce las caractersticas culturales de la lengua quechua (onomatopyica, metafrico).
COMPETENCIA GENERAL 1.-Comunicacin: Oralidad Se comunica en quechua de mostrando seguridad y confianza; y escucha con atencin, inters y respeto a los dems
Escribe en ? quechua cuentos leyendas, mitos existentes de su localidad. Participa ? con canciones y danza en forma libre y organizada al comps de la meloda Representa mediante dibujos sus vivencias de su vida diaria. ? Realiza dramatizaciones de cuentos, costumbres demostrando ? sus habilidades. Crea diversos movimientos motrices de locomocin. ?
71
4.-Desarrolla adecuadamente su biopsicomotricidad regulando sus movimientos de acuerdo al contexto y a la situacin que vive.
1.5 Describe paisajes y situacio nes sociales a partir de las observaciones que realiza, considerando sus caractersticas y cualidades. 2.1 Distingue, comenta la utilidad de seas y sealeros de la naturaleza como textos de comunicacin social y natural. 2.2 Lee, describe e interpreta textos naturales de su medio y de la cultura quechua o aymara y los aplica dentro y fuera de su contexto cotidiano. 3.1 Danza, canta en forma libre y organizada al comps de melodas de la cultura local, regional, nacional. Ejecuta melodas costumbristas con instrumentos musicales, relacionados con su calendario festivo. 3.2 Expresa sus sentimientos, representa hechos y vivencias de su vida cotidiana, mediante el dibujo, pintura, cermica y tejidos andinos. 3.3 Dramatiza creativamente cuentos, costumbres literarias sobre las tradiciones de su medio, demostrando sus habilida des artsticas (voz, expresin corporal, gestos, etc. 4.1 Utiliza sus habilidades motrices bsicas de locomocin (caminar, correr, saltar, trepar) y las manipulativas (atrapar, lanzar, trepar) colectivamente; as como de giros, movimientos del propio cuerpo, comprometindose en actividades colectivas.
5.-Comunicacin: Lectura Lee crticamente diversos textos de su inters para informarse y comprender los contenidos.
Elabora ?y lee las normas de convivencia de aula. Interpreta ? y ejecuta las recetas. Respeta ? los signos de puntuacin al leer diversos textos referentes a su comunidad. Produce ? resmenes mediante mapas conceptuales. Lee en forma minuciosa cuentos, mitos, leyendas historietas. ? Escribe poesas, cuentos, historietas y canciones utilizando ? adecuadamente la gramtica quechua. Reconoce ? los elementos de la comunicacin y realiza prcticas de comunicacin. Produce ? textos sobre el proceso de elaboracin del chuo, moraya y medicinas caseras. Prepara ?platos tpicos de su comunidad. Escribe cartas noticias y avisos. ? Escribe palabras sustantivos, verbos, adjetivos. Gnero en la ? produccin de textos. Reconoce ? los morfemas, sintaxis, semntica, fonemas del quechua
6.-Comunicacin: Escritura Produce textos de su realidad creativamente y reflexiona sobre la gramtica de la lengua quechua.
5.1 Lee fichas instructivas ( recetas de cocina, de medicina, manualidades, juegos y normas de convivencia) de su medio aplicando lo comprendido. 5.2 Lee textos recopilados de la tradicin oral de la comunidad con voz clara, respetando los signos de puntuacin y postura correcta. 5.3 Lee diversos textos y los organiza en cuadros de doble entrada y mapas conceptuales (actividades de la comunidad, caractersticas de animales, planta s etc.). 5.4 Lee textos literarios andinos (cuentos mitos, relatos, leyendas, historietas), interpretando y deduciendo el mensaje de las lecturas. 6.1 Produce textos diversos (narraciones, cuentos, relatos, poesas, acrsticos, historietas y canciones) utilizando en forma adecuada la gramtica quechua. 6.2 Produce textos de su inters tomando en cuenta los elementos de la comunicacin (emisor, canal, mensaje, receptor) utilizand o aspectos de la lengua quechua para una comunicacin intercultural efectiva. 6.3 Produce textos sobre procesos de elaboracin del chuo, muraya, mantequilla, medicinas caseras y algunas recetas para la preparacin de platos tpicos. ituaciones reales de 6.4 Produce textos funcionales (cartas, notas, noticias, avisos) en s comunicacin. 6.5 Reconoce el sustantivo, verbo, adjetivo, raz, sufijo, pluralizadores y gnero en la produccin de diversos tipos de textos. 7.1 Reconoce las caractersticas culturales: onomatopeya, metfora y lingstica: fonemas, morfemas, sintaxis, semntica, teniendo en cuenta el tiempo y el espacio (Pacha)
COMPETENCIA GENERAL 1.-Comunicacin: Oralidad Se comunica en quechua de mostrando seguridad y confianza; y escucha con atencin, inters y respeto a los dems
Identifica ? y analiza las seas y sealeros de su medio como texto comunicativo Expone ? los textos naturales de la cultura andina y otras culturas con claridad. Manifiesta ? a travs de danzas sus vivencias en el da del campesino. Crea coreografas sencillas. ? Entona ?canciones individual y colectiva llevando el ritmo. Manifiesta ? mediante dibujos y pinturas las costumbres de su comunidad. Expone ? las expresiones artsticas de la cermica y tejidos. Representa vivencias mediante obras teatrales expresando estados de ? nimo. Participa ? adecuadamente en torneos deportivos. Realiza ? ejercicios de gimnasia. Respeta ? normas de comportamiento en competencias deportivas. Expone ? reglas de juego y los aplica al desarrollarlos. Recopila ? textos tradicionales de los ancestros escuchando a los dems. Lee textos ? recopilados. Utiliza adecuadamente cuadros sinpticos, de doble entrada, mapas ? conceptuales . Lee y analiza cuentos, relatos, mitos, leyendas de su comunidad. ? Escribe ? cuentos, narraciones, relatos,poesias,biografias utilizando gramatica quechua adecuadamente.
72
4.-Desarrolla adecuadamente su biopsicomotricidad regulando sus movimientos de acuerdo al contexto y a la situacin que vive.
5.-Comunicacin: Lectura Lee crticamente diversos textos de su inters para informarse y comprender los contenidos.
CAPACIDADES 1.1 Dialoga, propone ideas y las fundamenta, participa en debates, centrando su participacin en los temas tratados. Respeta las ideas de los dems y llega a conclusiones dentro de un marco de confianza y seguridad. 1.2 Narra experiencias personales y sucesos ocurridos a nivel regional y nacional. 1.3 Escucha con inters a las personas con quienes interacta. Comprende e interpreta textos literarios de la tradicin oral de la regin y del pas. 1.4 Participa con seguridad y confianza, formulando preguntas, tomando la palabra, opinando en diferentes actos sociales y culturales dentro y fuera de la escuela. 1.5 Describe y elabora conceptos a partir de las observaciones que realiza, estableciendo relaciones, deducciones, inducciones e interpretaciones. 2.1 Lee, identifica, analiza. Investiga y establece relaciones de las seas y sealeros como textos comunicativos de carcter agropecuario, festivo difundiendo su importancia en espacios donde interactua. 2.2 Investiga y explica los textos naturales de la cultura andina y de otras culturas cercana para aplicarlos y beneficiar el desarrollo comunal y local. 3.1 Expresa sus vivencias personales y hechos costumbristas a travs de la danza, teatro. Toca instrumentos y canta melodas culturales del mundo andino y las compara con las manifestaciones de otras culturas. 3.2 Expresa, representa hechos y situaciones de la vida real e imaginaria del mundo andino mediante el dibujo, pintura, cermica, tejidos y literatura as como otras expresiones artsticas. 3.3 Dramatiza creativamente obras teatrales de su inspiracin, de la literatura andina y de otras culturas, expresando estados de nimo, rasgos y caractersticas de los personajes, usando vestuario y escenografa adecuada. 4.1 Regula y ajusta sus movimientos en distintos medios ante situaciones adversas tomando decisiones rpidas que solucionen problemas motrices en la prctica de juegos deportivos (individuales y colectivos), actividades recreativas, ecotursticas y cotidianas. 5.1 Lee y comprende fichas instructivas y reglas de juego (zorro y las ovejas, tejo, ludo, ajedrez, etc) aplicando lo comprendido y propone otros juegos. 5.2 Lee y comprende textos recopilados de la tradicin oral de la comunidad, en forma oral y silenciosa resumiendo lo ledo y respondiendo preguntas y evocando el mensaje. 5.3 Lee diversos textos con atencin e inters y hace resmenes utilizando cuadros sinpticos, cuadros de doble entrada, mapas conceptuales y semnticos. 5.4 Lee textos literarios andinos de la comunidad y de otras culturas (cuentos mitos, relatos, leyendas, autobiografas y biografas) realizando el anlisis e infiriendo el mensaje de las lecturas. 6.1 Produce textos diversos (cuentos, narraciones, relatos, poesas, historietas, canciones, autobiografa, biografas, fichas interactivas, guiones), comunal, regional y nacional, utilizando en forma adecuada la gramtica quechua.
6.-Comunicacin: Escritura Produce textos de su realidad creativamente y reflexiona sobre la gramtica de la lengua quechua.
Produce ? diversos textos instructivos para elaborar el chuo,queso,mantequilla, medicinas caseras. Redacta ? cartas, oficios, avisos actas con facilidad comprendiendo su utilidad. Identifica ? el sustantivo, verbo, adjetivo, raiz,sufijo,sinnimo, antnimo,objeto directo e indirecto en los textos leidos. Emplea ? caractersticas culturales de la lengua quechua (cosmovisin andina)
6.2 Produce distintos tipos de textos de su inters distinguiendo las funciones de los elementos de la comunicacin (emisor, canal, mensaje, receptor) utilizando aspectos de la lengua quechua para una comunicacin intercultural efectiva. 6.3 Investiga y difunde textos sobre procesos de elaboracin del chuo, muraya (chuo blanco), mantequilla, medicinas caseras y algunas recetas para la preparacin de platos tpicos e innovados. 6.4 Produce textos funcionales (cartas, oficios, actas, avisos) en situaciones reales de comunicacin, comprendiendo su utilidad. 6.5 Reconoce el sustantivo, verbo, adjetivo, raz, sufijo, sinnimos, antnimos, objeto directo e indirecto en la produccin de diversos tipos de textos. 7.1 Recon oce las caractersticas culturales (cosmovisin andina) y lingsticas (fonemas, morfemas, sintaxis, semntica) de la lengua quechua.
MUSUQ SIMIKUNA
? Achka ? Auqa simikuna ? Hawari maytu ? llamkaypa kaynin Huchuy ? ruranapaq Huchuy qillqakuna ? Kamayuq ? qillqa willakuy Kawsay ? Khipillu ? Kikin simikuna Arto, cantidad Palabras antnimas Libro de cuentos Esquema de actividad de aprendizaje Nota El que crea Testimonio Diptongo Palabras sinnimas
? Kimsa qutu yachay yaykuq Tercer ciclo wawakuna ? Kuska ? Llamkaypacha ? Llumpay ? Maytu waqaychana ? Muya ? awinchasqa maytukuna ?qillqakuna awray ? awraykuna / awray mita Junto, juntos, mitad Operativizacin Aseado Biblioteca Huerto Bibliografa Toda clase de textos Es toda diversidad de cosas o / todo gnero
? Pichqa qutu yachay yaykuq Quinto ciclo wawakuna ? Qillqa paqarichiy huchuy llamkay wakichisqa, qhawarinapaq ? Qillqa tapuypi huchuy llamkay wakichisqa, qhawarinapaq ? Rimanapaq siqi ? Ruraykuna ? pukllay Simiwan ? yachay yaykuq Tawa qutu wawakuna ? Willaykuna ? Yachapayachakuq ? Yachapayachakuy ? Yachapayakuq ? Yapakuna ? Kuska ? ruranapaq Huchuy Ejemplo de una actividad de aprendizaje- produccin de textos Ejemplo de una actividad de aprendizajeinterrogacin de textos Guin Proceso Juegos lingusticos Cuarto ciclo Parte informativa Actor teatral Representaciones o comedias Alumno Anexos Junto / juntos / mitad Nota
73
AWINCHASQA MAYT'UKUNA
? CARE PER. 2005 ? Rodolfo. 1987 Cerrn P, ? ERA. 1994 ? H, Diego. 1608 Gonzales ? M, Nereo A. 2005 Hancco ? J y Jacob J. 1988 Jolibert
: Tika 1 al 4 Cuaderno de trabajo : Lingstica Quechua : Gua metodolgica Naturaleza y Comunidad 3 y 4 Grado. : Vocabulario de la Lengua General del Per LENGUA QQUICHUA : Simi Pirwa : Interrogar y Producir textos autnticos: Vivencias en el Aula. Dolmen Ediciones S.A. Provincia Santiago, Impreso en Chile. : Yachaq Masi del 1 al 6 : Comunicacin Propuesta pedaggica para el desarrollo de capacidades comunicativas. : EBR. : Kayramantawan Atuqmantawan : Tikay PEIB Bolivia.
? 2002 MINEDU. ? 2005 MINEDU. ? (Programa Nacional de emergencia Educativa) ? 2005 MINEDU. ? de Educacin y Ministerio Cultura. 1993 ? PEEB Puno MINEDU 1987 ? PEEB Puno MINEDU. 1987
74