Documente Academic
Documente Profesional
Documente Cultură
2 6,
IAMIAPADAM.
EX T R IB U S C O D IC IB U S H A U N IEN SIB U S
PALICE EDIDIT,
N O T IS Q E IL L U S T R A V IT
V. F A U S B L L .
IIAUNiE
A PU D H E R E D E S R E IT Z E L II.
M DCCCLV.
E X O F FIC IN A LTJDOVCI K L E IN .
VIM S HUMANISSIMIS, ILLUSTRISSIMIS,
M. ,
P r o f e s s o r ! , S cholse R e c t o r i,
ET
N. L WESTERGAARB,
L L . O O . P r o f e s s o r i , E q u iti O rd . D a n n e b r .,
HIJNC LIBRUM
SACRUM E SS E VO LUIT
DEVOTISSIMUS
AUCTOR.
PRJEFATIO.
hending under this appellation, 1st, the Dulv (Vinaya); 2ndly, the
Do (Stra); 3rd!y, the Sher-chhin (Abhidharmah).
d Cfr. La Loubre: Descr. du Roy. de Siam. Amsterd. 170 0 , vol. I p. as:
Les termes de Rligion et de Justice, les noms des Charges et
tons les ornemens de la langue Vulgaire sont empruntez de la Bli.
Ils font mrne leurs plus belles chansons en Bli, etc.
Taylor Jones apud Weber: Ind. Studien B. II p. 320:
Nearly half the words of the (siamese) language borrow a tinge
or shade of meaning from their connection with Buddhism. A
general and somewhat accurate view of this system is therefore
essential to a good knowledge of the language. Without it a student
gains only an approximation, often quite remote, to the true import
of terms.
e Cfr. Knighton: The History of Ceylon p. 77:
Yo Dhammapade sudesite
magge jvati sannto (leg. sannato) satm
anavajjapadni sevamno,
tayarii bhikkhu nam hu maggajviih.
Prseterea inveni in J t a k o quoqueversus aliquot Dhammapadi
(ut 3. 4 . 5. 21. 328- 30. 345, fabulis jam iisdem jam diversis additis),
quos probabile mihi videtur ex Jtako in Dhammapadum
translatos e s se ; nisi forte communi ex font utrumque librum
profluxisse statuendum est, nam versus et Dhammapadi et Jtaki
revera fragmenta sunt antiquiorum scriptorum, quse Gotamas
Samanas inem ethicum spectans excerpsit. Ptimokkha
vv. i 85. 375 utrum ejus nominis librum significet necne, non
satis liquet.
Libri t i t u l u m Dhammapadam, versus 44 et 101 respi-
ciens, ita interpretor, ut Collectio Versuum de Religione signi-
ficetur, nam pada propter verbum pacessati v. 44 collective
intelligendum est, et gthpadarh v. 101 ostendere videtur, voci
pada versus notionem inesse. Geterum fieri potest, ut voci
pada verbi sive sententise notio tribuenda sit. Gogerly vertit:
The Footsteps of Religion; conferri potest v. 21.
erm nos in usum scientise libros edimus, non vero in usum Bar-
manorum, Siamensium, Simhalensium; accedit, quod ita minori
pretio curari potest editio. Typis vero sanscriticis excudere
libros palicos parum commodi habt, nec consentaneum mihi
videtur, quum prsesenti scriptura sanscrtica vix unquam sse
sint literre palicee. Transcriptio, quain sequor, hsee est:
Vocales: a , i , u t, r r, r
Diphthongi: e, ai, o, au
Semiconsonantes: m, h
Gutturales: k kh, g gh,
Palatales: c eh, j jh,
Linguales: t th, d dh, n
Dentales: t th, d dh, n
Labiales: p ph, b bh, m
Semivocales: y, r, 1 1, v
Sibilantes: g, s, s, h.
Pit mihi ab initio consilium, libro glossarium in Dhamma-
padi textum addere, mox vero ab eo destiti, ut majorem textus
partm ederem, quo in praesentia inprimis opus est. Addendos
autem esse duxi indices vocum, de quibus in Notis dictum est,
et nominum propriorum.
Mltm doleo, quod mihi librum conscribenti compluria
defuerunt adjumenta literaria, quae hac in urbe non exstant,
v. c. dissertationes Turnouri in Ephemeridibus Bengalicis;
alia serius accepi, quam quibus recte ti possem, ut Burnoufii
Le Lotus de la bonne Li, et Spence Hardyi A Manual ol
Budhism. Ad ultimnm hoc opus lectores volo delegatos,
quoniam in eo insunt de seriptis simhalensibus versee plures
fabulae, quae apud nos palice inveniuntur.
Restat, utcommemorem, quibus ad librum edendum gavisus
sim praesidiis. Ac primum quidem oportet maximis extollam
laudibus publicam Ptri meae muniicentiam; quae enim lm -
X
1. Yamakavaggo.
C a p. 1.
2. A pp am d avaggo.
Cap. 2.
Appamdavaago dutiyo.
3. C i t t av a gg o .
C ap. 3.
Cittavaggo tatiyo.
4. Pupphavaggo.
Cap. 4.
5. Baiavaggo.
Cap. 5.
80. Longa (est) nox vigilantis, longa via defatigati, longa stul-
torum revolutio (samsro), veram legem non intelligentium.
12
Blavaggo pacamo.
6. P a n cl i ta v a g g .
C ap. 6.
Panditavaggo chattho.
7. Arahantavaggo.
C ap. 7.
Arahantavaggo sattamo.
8. Sahassavaggo.
Cap. 8.
Sahassavaggo atthamo.
9. P p a v a g g o.
C a p . 9.
Ppavaggo navamo.
10. Dandavaggo,
C a p . 1 0.
Dandavaggo dasamo.
11. J a r v a g g o.
C a p . 11.
Jarvaggo ekdasamo.
29
12. A 11 a y a g g o.
Cap. 1 2.
157. Si (quis) semet ipse carum habiturus est, habeat se bene
158. custoditum ; trium vigiliarum unam vigilet sapiens. Semet
ipsum primum in honesto constituat, dein alterum edo-
159. ceat, (tum) non dolebit sapiens. Semet ipsum si (quis)
ita format, ut alterum edoceat, bene domitus certe doma-
16 0 . bit, se ipsum 'enim profecto difficile est domitu. Quisque
enim sui dominus, quis enim dominus alienus sit ? per
se ipsum enim domium dominum nanciseitur (homo) nactu
161. difficilem. Ab ipso factum peccatum, ex ipso progenitum,
ab ipso oriundum, conterit insipientem, adamas velut e
le?, saxo oriundos gemmam. Cujus permagna nequitia (est),
30
Attavaggo dvddasamo.
13= Lokavaggo.
Gap. 13.
167. Perditos mores ne (quis) colat, in socordia ne vitm degat,
falsam doctrinam ne colat, ne sit mundi amplificator.
16 8 . Surgat, ne sit socors, vitm prbm degat; qui pie
169. vivit bene git in hoc mundo et in altero. Vitm degat
honestam, inhonestam ne degat; qui pie vivit bene git
r. in hoc mundo et in altero. Sicut bullm contemplatur
(quis), sicut contemplatur imagines aerias tali modo
171. mundum despicientem rex mortis non conspicit. Venite,
contemplamini hunc mundum versicolorem, currui regali
similem, ubi stulti perduntur, (ubi) non est desiderium intel-
172. ligentibus. Quique antea socordie deditus posthac socor-
diam non colit, is hunc mundum collustrat nube liberata
173. velut luna. Cujus male factum facinus bono operitur,
as
Lokavaggo terasamo.
Cap. 14.
179. Cujus victoria non vincitur, ad superationem (enim) ejus
haud it quisquam in mundo; illum Buddham, in infinitas
res incumbentem, non investigabilem, qua via investiga-
18 0 . bitis ? Cui irretiens, venenosum desiderium non est quo-
quam ducendi (potens), illum Buddham, in infinitas res
incumbentem, non investigabilem, qua via investigabitis?
isi. Qui meditationis studiosi, sapientes, otii tranquillitate
gaudentes, iis dii etiam invident persapientibus, recorda-
18 2 . tione plenis. Laboriosus est conceptas hominis, laboriosa
mortalium vita, laboriosa verse doctrinse auditio, laboriosus
183. Buddharum ortus. Omnis mali omissio, boni susceptio,
cogitationis suse lustratio: hoc est Buddharum prseceptum.
3
84
Buddhavaggo cuddasamo.
Pathamakabhnavrarh.
15. S u k h a v a g g o.
Gap. 1 5.
88
Tasm h i:
208 . Dhra ca paa ca bahussuta ca,
dhorayhaslam , vatavantam, riyar,
tam tdisarh sappurisam, sumedharh,
bhajetha, nakkhattapathar va candim.
Sukhavaggo pannarasamo.
16. P i y a v a g g o.
209. Ayoge ynjam attnar yogasmi ca ayojayar,
attharii hitv piyaggh pihet attnuyoginar.
2 10. Al piyehi samgachi, appiyehi kudcanam ;
Cap. 1 6.
209. Ad distractionem applicans sese et meditationi operam
non navans, essenti relicta jucunda capessens invidet
2 10. iis, qui ad meditandum semet ipsi applicant. Ne ju
cunda quserat (hom o, neve) injucunda unquam; jucunda
2 11. non videre dolor (est) et injucunda videre. Ideo jucunda
ne faciat, jucundorum enim jactura mala (est); vincula
illis non inveniuntur, quibus nec jucundum est nec in-
2 12 . jucundum. Ex jucundo nascitur moeror, ex jucundo nascitur
metus; a jucundo soluti non est moeror, nedum metus.
213. E caritate nascitur moeror, e caritate nascitur metus; a
39
Ca p . 1 7.
Kodhavaggo sattarasamo.
18. M a 1 a v a g g o.
Cap. 1 8.
Malavaggo atthrasamo.
i 9. Dhammatthavaggo.
Cap. !9.
256. Non ideo fit (homo) Justus, quod causam ex arbitrio di-
judicet; qui autem verum falsumque utrumque considerat
257. sapiens, (qui) non arbitrario modo (sed) animo sequo ju -
dicat alios, legis cusios, intelligens, (is) justus appellatur.
258. Non ideo sapiens fit (homo), quod multa loquatur; pla
cidas , iracundise et formidinis expers sapiens appellatur.
259. Non ideo legis servator (fit homo), quod multa loquatur;
sed qui pauca etiamsi edoctus legem corpore perspicit,
260. is certe legis servator est, qui legem non negligit. Non
ideo theras fit (homo), quod sit canum caput, plane ma
tura (quidem) setas ejus, (attamen) frustra senescens v o -
2 6 1. catur; in quo et veritas et pietas, mansuetudo, tempe-
rantia, moderatio, is certe culpa vacuus, sapiens, theras
47
Dhammatthavaggo eknavsatimo.
2 0. Maggavaggo.
Cap. 20.
Maggavaggo vsatimo.
2 . Pakinnakavaggo.
Cap. 21.
290. Exigui gaudii relictione si videt amplum gaudium, relin-
quat exiguum gaudium sapiens, amplum gaudium spectans.
4*
52
Pakinnakavaggo ekavsatimo.
22. Nirayavaggo.
Ga p . 22.
Nirayavaggo dvvsatimo.
2 3. Ngavaggo.
C a p . 2 3.
Ngavaggo tevsatimo.
2 4. Tanhvaggo.
Cap. 24.
3 4 1. Saritni sinehitni ca
somanassni bhavanti jantuno,
te stasit, sukhesino,
te ve jtijarupag nar.
342. Tasinya purakkhat paj
parisappanti saso va bdhito,
saojanasagasatt
dukkham npenti pimappunam eirya.
343. Tasinya purakkhat paj
parisappanti saso va bdhito,
tasm tasinarii vinodaye
bhikkhu, kamkha virgam attano.
344. Yo nibbanato vandhimutto
vanamutto vanam eva dhvati,
tam puggalam eva passatha,
mutto bandhanam eva dhvati.
Tanhavaggo catuvisatimo.
25. B h i k k h u v a g g o.
C a p. 2 5.
Bhikkhuvaggo pacavsatimo.
26. Brhmanavaggo.
C a p . 2 6.
Brhmanavaggo chabbsatimo.
Dhammapadam nitthitam.
'ii I
II I
I 1
77
kici atthi sabban tani tava bhro, patipajjhi (c. -bhi) nan ti,
tumhe pana smti, aham Satthusantike pabbajissmti, kim kathesi
bhtika (c. bhsatika); tvam (c. tv) me mtari matya mt
viya, pitari mate pit viya laddho, vo mahvibhavo, sakk
geharh ajjhvasanteh eva pumni ktuiii, m evam akatth
ti; tta may Satthudhammadesan sut, Satthr hi sanha-
sukhumarii tilakkhanarii ropetv dimajjhapariyosnakaly-
nadhammo (c. -snak-) desito, na sakk so agramajjhe ptretum,
pabbajissmi tt t i , bhtika tarunpi ca tv ettha mahalla-
kake pabbajjissth(?) ti tta, mahallakassa hi attano hattha-
pdpi anassav honti, na vase vattanti, kim agpanatak(?),
svhaiii tava katham na karom, samanapafipattim ptressmi.
Jarjajjarit honti hatthapdp, anassav;
yassa so vihatatthmo, katham dhammarii carissasi.
Pabbajissm evham tt ti tassa viravantass eva Satthusan-
tikam gantv pabbajjam ycitv laddhapabbajjnpasampado
cariyupajjhynam santike pacavassni vasitv vutthavasso
pavretv Sathrarii upasamkamiv (c. satthrpas-) vanditv
pucchi: bhante, imasmiiii ssane kati dhurniti; ganthadhuram
(c. gandhadhuram) vipassandhuram ti dve yeva dhurni bliikkh
t i; katamam pana bhante ganthadhuraiii(c. gandha-), katamam vi-
passandhuran ti; attano parimnurtpena ekam vdvevnikye
sakalam v pana Tepitakam Buddhavacanam ugganhitv tassa
dhranam kathanaiii (c. -naiii) vcanan ti idam g a n t h a d h u r a m
(c. gandha-) nm a; sallahukavuttito pana pathasensanbhi-
ratassa (c. pantha-) attabhve khayavayam patthapetv stacca-
kiriyvasena vipassanaiii vaddhetv arahattagahanam v i p a s s a -
n d h u r a m nm ti; bhante, ahaiii mahallakakle pabbajito
ganthadhuram (c. gandha-) ptretum na sakkhissmi, vipassa-
ndhuraiii pana ptressmti, kammatthnam me katheth ti.
Ath assa Satth yva arahatt kammatthnam kathesi. So
cod. -pdapanassav.
Satthram fanditv attaint sahagmino bhikkh pariyesanto
satthim bhikkh labhitv tehi saddhirii nikkhamitv vsayojana-
sataiii (c. vsamyo-) maggarii gantv ekarii mahantarii pacean-
tagmaiii patv tattha saparivro pindya pvisi, manuss
vattasampanne bhikkh disv va pasannacitt sanni parii-
petv nisdpetv (c. -sid
) pantenhrena (c. pan-) parivisitv
bhante kuhirii ayy gacchantti pucchitv yathphsukatthnarii
upsak ti vutte panditamanuss vsarii sensanam pariyesanti,
bhadant ti atv bhante sace ayy imam temsam idha
vaseyyum mayarii saranesu patitthya sflni ganheyym ti
hamsu, te pi mayarii imni kulni nissya bhavanissaranarh
karissm ti adhivsesurii, manuss tesarii patiriiarii (c. pati
nin) gahetv vihrarii patijaggitv rattitthnadivtthnni sam-
pdetv adariisu, te nibaddharii tani eva gmarii pindya pa-
visanti ; atha ne eko vejjo upasariikamitv bhante bahun-
narh vasanatthne aphsukam pi nma hoti, tasmirii uppanne
mayhaiii katheyytha, bhesajjarii karissmti pavresi; bero
vasspanyikadivase te bhikkh mantetv pucchi: vuso imarii
temsam kathi (c. katihi) iriypahehi vtinmessath ti ; ca-
thi (c. catuhi) bhante ti; kim pan etarii vuso patirpam,
na nu appamattehi bhavitabbain, mayarii abhidharamnassa
(c. mayarii bhi-) Buddhassa santike kammatthnarh gahetv
gat, Buddh ea nma na sakk sathena rdheturii, kaly-
najjhsayena hete rdhetabb (c. -bbarii), pamattassa ca nma
cattro apy sakagehasadis, appamatt hothvuso t i; tmbe
panabhanteti; aharii thi iriypahehi vtinmessmti pitthirii(?)
na sressmi vuso ti; sdhu bhante appamatt hoth ti.
Therassa niddarii anokkamantassa pathamamse atikkante
akkliirogo uppajji, chiddaghatao udakadhr viva akkhhi
dhr paggharanti, so sabbarattirri samanadhammarii katv
arunuggamane gabbham pavisitv nisdi. Bhikkh bhikkh-
cravelya therassa santikarii upasariikamitv bhikkhcra-
velgat (c. -gante) ti hamsu; tena h vuso ganhatha
pattacvaran t i ; attano pattacvaram ghpetv nikkhami.
Bhikkh tassa akkh (c. -i) paggharante disv kim etarn bhante
ti pucchimsu; akkh me vuso vt vijjhantiti; na nu bhante
vejjen7 amh pavrit, tassa kathem t i; sclh vuso t i ; te
vejjassa kathayimsu, so telam pacitv pesesi, thero nsya
telam sicanto nisinnako va sicitv antogmam pvisi, vejjo
disv ha: ayyassa kira akkh (c. -i) vto vijjbatti (c. v ijja -);
ma upsak t i; bhante may telam pacitv pesitam nsya vo
sittan (c. asittan) t i; ma upsak t i ; idni kdisan t i; rujat
eva upsak t i; vejjo may ekavren eva vpasamattham telam
pahitam, kin nu kho rogo na vpasanto (c. vup-) ti cintetv
bhante nisditv (c. -sid-) vo sittam nipajjitv ti pucchi; thero
tunh (c. -i) ahosi, punappunam pucchiyamno pi na kathesi;
so vihram gantv vasanatthnaiii olokessmti cintetv tena
hi bhante gacchath ti theram vissajjetv vihram gantv
therassa vasanatthnam olokento camkamananisdanatthnam
eva disv sayanatthnam adisv bhante nisinno hi sitto siti
(c. hi vo sitto ht) pucchi; thero tunh (c. -i) ahosi; m bhante
evam akattha, samanadhammo nma sarre (c. -rir-) ypente
sakk kturii, nipajjitv sicath ti punappuna yci, gaccha-
thvuso mantetv jnissmti, therassa ca tattha neva ti
na salohito (c. slohit) atthi yena saddhim manteyya (c.
satthimatteyya), kena ca (c. kaca) pana saddhim mantento
vadehi tva vuso plitatvam kim akkhhi (c. akkhi) olokes-
sasi udhu Buddhassanam, anamatamaggasmim (c. -taggasmim)
hi samsravaddhe tava anakkhikaklassa ganan natthi, anekni
pana Buddhasatni Buddhasahassni attni, tesu te ekabuddho
pi na paricinno ( ?), idni imam aritovassaiii ayo mse na
nipajjissmti te mnasam baddham, tasm cakkhni te nas-
santu v bhijjantu v Buddhassanam eva dhrehi, m cak-
khnti (c. -iti) bhtakyam ovadanto im gth abhsi:
Cakkhimi hyanti mamyitni,
sotnia hyanti, tath eva delio,
sabbam p idaiii hyati kyanissitam,
kimkran plitatvam pamajjasi.
Cakkhtni jranti mamyitni,
sotni4 jranti, tath eva kyo
sabbam p idarii jrati kyanissitam,
kimkran plitatvam pamajjasi.
Cakkhiini bhijjanti mamyitni,
sotni bhijjanti, tath eva kyo,
sabbam p idarii bhijjati dehanissitam,
kimkran plitatvam pamajjasti.
Evarii thi gthhi attano ovdaiii datv nisinnako va natthu-
kammarii katv gmarii pindya pvisi. Vejjo disv kim
bhante natthukammarii katan ti pucchi; ma upsak t i; kdisarii
bhante ti; rujat eva upsak t i; nisditv (c. nisidisv) vo bhante
kataiii nipajjitv ti; thero tunh ahosi, punappuna pucchito
pi na kifci kathesi; atha naiii vejjo bhante tumhe sappyarii
na karotha, ajja patthya asukena me telam pakkan ti m
vadittha; aham pi may vo telam pakkan ti na vakkhmti
ha. So vejjena paccakkhto vihram gantv vejjena pi
paccakkhto si, iriypatharii m vissajji saman ti:
Patikkhitinno kicchya vejjensi vivajjito,
niyat maccurjassa kim plia pamajjasti( ?).
Imya gthya attnam ovaditv samanadhammam aksi. Ath
assa majjhimayme atikkamante apubbam acarimam akkhni
c eva kiles ca pabhijjimsu (c pahi-). So sukkhavipassako
(sukhavi-?) arah hutv gabbham pavisitv nisdi. Bhikkh
bhikkhcravelyam gantv bhikkhcraklo bhante ti hamsu;
kl vuso ti; ma bhante ti; tena hi gacehah ti; tumhe
pana bhante t i ; akkhni me vuso parihnnti. Te tassa
cod. addit jr. >cod. omittit sotni.
84
87
91
9 tj
88. 153. 185. 227. 271. 4 1 l) , in pede SeCUlldo VV. 7. 8. 27. 47.
48. 98. 182. 185. 275. 283. 292. 302. 333 , ill pede teitio VV. 9.
14. 126. 1 .3 1 . 231. 2.12. 233. 291. 302. 364. 379. Na-ppasahati
m r o recita -saht mro.
G ogerly: He who lives regarding the pleasures o f exi
stence, with unrestrained passions, immoderate in food, indolent,
unpersevering, Mraya (lust) will certainly subdue him, as the
feeble tree is overturned by the blast. He who lives medi
tating on the evils o f existence etc.
/
114
1I
127
I1
135
L,
187
11*
164
idam kin ti (c. kici) pu cch itv thi tass Satthari baddh-
ghtam a j n a n th i: Satth im aih nagaram g a t o , m ayar ettha
(c. da-) gate sare sahitum bhro tath e v a baljhi dusslehi k ath ita-
V a ra m assatar d a n t , j n iy y d va sindhav,
*v. 320 sqq. a cod. vpno. b cod, bhruhati. e cod. tavkyan. cod. jryy.
171
v ren a (c. -n a ) vren a (c. -n a ) sattham vtinm eti, atha nam sve
ha :
Esa b h iy y o p a m u y h m i, sa b b m uyhanti m edis,
dukkhass antarii.
Gogerly (cfr. Knighton p. 7 s) versum anglice reddit:
The wise man so establishes himself, in industry, perseverance,
prudence and mental control, that he is not carried away by
the floods of sensuality.
yunj prsef. anu; quod quo jure 2 pers. aor. parassap. babeai
commentator, nescio.
Gogerly (cfr. Knighton p. is) v. 27 sic vertit: Live
not in the practice o f irreligion, neither cleave to sensuality;
for the meditative and the religious man experiences great
happiness.
V. 41 .
Locus: Savatthi. Persona: Putigattatissatthero.
. . . C h u d d h o ti apaviddho (c.-vittho) ti apagataviirina-
natdya tuccho hutvd sessatiti dasseti, yatha kirn: n i r a t t h a m
va kal i ngar ar i i nirupakararh (c. nirup-) niratthakarri kattha-
baddharii viya . . .
C h u d d h o ni fallor altera est forma palica sanscritici vo-
cabuli xudro, pro vulgari khuddo, litera d ob latentem
semivocalem r aspirata, cfr. tattha sanscr. tatra etc., atque x
In cch mutato, cfr. not. ad v. 3. Cod. B chuddo. A p e t a -
v i r h n d n o A et B -viriindno. K a l i f i g a r a r n cfr. Manu
4 ,4 1 . 5 ,6 9 .
211
N
230
dos va ahosi, yath ca ettha evar sesesu pi, tesu pana ayar
adhippyo: yam pi hi tass pitar ye dadanti tesam yeva d-
tabban ti vnttar ycitar upakaranar gahetv ye patidenti
tesar yeva dtabban ti sandhya vuttar, ye na dentiti idam pi
ye ycikkar (ycitar?) gahetv na patidenti tesar na dtabban ti
sandhya (c. nan-) vuttar, dadantasspi adadantasspi dtabban
ti idar pana daliddesu timittesu sampattesu te patidtur
sakkontu v m v dtum eva vaddhatti sandhya vuttar,
sukhar nisditabban ti idam pi sassusasurasmike disv uttha-
tabbatthne nisditur na vaddhatti sandhya vuttar, sukhar
bhujitabban ti idar pana sassusasurasmikehi puretarar
abhujitv te parivisitv sabbe (-esar?) pi laddhladdhar atv
pacch sayarh bhujitur vaddhatti sandhya vuttar. sukhar
nipajjitabban (c. nipaj-) ti idam pi sassusasurasmikehi pure
tarar sayanar ruyha na nipajjitabbar (c. nipaj-) tesar
kattabbayuttakar vattapatjvattar katv pacch sayar nipajji-
tur yuttan ti idar sandhya vuttar, aggi paricaritabbo ti idar
pana sassum pi sasuram pi smikam pi aggikkhandhar viya
uragarjnam viya ca katv passitur vaddhatti sandhya
vuttar, antodevat namassitabb ti idar sassu ca sasura
ca smika ca devatar viya katv datthur vaddhatti san
dhya vuttar, evar setth (c. -i) imesar dasaovdnar atthar
sutv pativacanar apassanto adhomukho nisdi, atha nar ku-
timbik: kir setthi anio (c. ae) pi amhkar dhtu doso atthti
pucchirsu, n atthi ayy ti, atha kasm nar niddosar akra-
nena geh nikkaddhpesti, evar vutte Viskh ha: tt kicapi
mayhar sasurassa vacane (vacanena?) pathamam eva gamanar
na yuttar, pit pana me gamanakle mama dosdosar sodha-
natthya mam tumhkar hatthe thapesi, tumhehi ca me nid-
dosabhvo (c. -gvo) to, idni ca mayhar gantur snkhan ti
dsdse (e. -si-) yndni sajjpeth ti npesi (c. n-); atha
nar setth (c. -i) te kutimbike gahetv anima may ajnitv
16 *
244
257
S a n ti V. 288.
. . . S a ve b l o ti y o ca b lo sam no k o a m o (c .-e )
W H # . Y v a jv a m pi ce b lo ti im am d h a m m a desa -
npi idarii lonikam (c. lon i-) idam alonikam (c. -a l n -) tittakam
U dyittherassa vatthum .
bhikkht.
kutthi.
Tattha c a r a n t i t i catu iriypath ebi akusalam eva karont
v. 0 7 . L o c u s : Jetavan am . P e r so n a : kassako.
in VV. 122. 148. 150. 265. 268. 363. 375. 399. 420. 421.
adjectiv u m est n o tion is: qui ornatam habt n atu ram , orn a -
nidhanajna.
300
i-
301
V. 178. 418.
n ib b n a m p a r a m a rh s u k h a n ti tan hi sabbasukhnarii
paramam uttamarh sukhan ti attho . . .
J i g a c c h (s. jighats) A ; C jgacch; B digacch, j in
d mutat, similiter digucchu, Pasenadi, Udyin (Burnouf:
Introd. p. 358 not.), tikicch. Miror, quod cum g scribitur, Abhidh.
p. 61,23 habt jiyaccb (lege: jig h -), p. 102,65 jighacchita.
S a i i i k h r a cfr. vv. 255. 2 7 7 . 368. ssi. 383; Abhidh. p. I l l , 55;
a cod. -ta. b cod. sat tan. c cod. omittit: tasm etam. d cod. tti.
361
S la cfl\ VV. 10 . 55. 57. 144. 208. 229. 271. 289. 303. 333J
Abhidhnapp. p. 21,34. 5 5 ,2 2 . 143 ,1 4 ; slavat vv. 56. 84.
n o. 400; slin y. 109. D a s s a n a cfr. v. 274, Abhidh. p. 117, 10 .
lajjare v. .71 e.
ubhau.
v terasadhtagunamattena v; b h u s a e c e n a v ti tiunarii
pitaknam uggahitamattena v; s a m d h i l b h e n ti attha-
sampattisamdhiibhena (c. atthasamdhi-) v; n e k k h a m -
m a s u k h a n ti angmisukham p h u s mi t i ettakamattena
v aputhujjanehi sevitaih ariyasevitam eva; b h i k k h u ti
tesam amnatararii lapanto ha; v i s s s am pdi t i visssam
pajjcyya (c. visssam mp-j, idam vuttarhhoti: bhikkhu
imin sampannasildibhvamattaken eva mayham bhavo appako
parittako ti savakkhayarh samkhtam arahattam appatto
hutv bhikkhu nma visssam n pajjeyya, yath hi appa-
mattako gutho duggandho evarn appamattako pi bhavo dukkh
ti (-?).. .
B h u s a c c a sanscr., ni fallor, esset bhusmrtya; et
v i v i c c a vivicya aut viviktya, cfr. Manu 2 , 2 1 5 , Mahbh.
2, >9 78 . N e k k h a m m a cfr. not. ad v. isi. Num recte alterum
v. 272 hemistichium intellexerim, docti videant.
396
/ cod . - t i . 9 co d . d n a m . yo v?
405
samkhtam (c. anub-) drujam yam (c. ya) ca tinehi (c. reotinohi)
y sanhavkdhi v rajjum kaiv katarajjubandhanam tm asi-
dni (-dhi?) chinditum asakkuneyyabhvena thiran ti na vadantti
attho; srattaratt ti sratt hutv bahalataratt (bahula-
tararatt?) ti attho; ma ni kun dale sir ti mansu ca manicittesu
ca kundalesu; etarh dal han ti ye manikundalesu srattaratt
(c. -a) tesarh yo ca rg y ca puttadresu apekh tanh
etam kilesamayam bandhanarii pancjit puris dalhan ti vadanti;
ohri nan ti kaddhitv catusu apyesu patanato (c. p-)
avaharati hetth haratti ohrinarii; sithilan ti bandhanatthne
chavicammamamsni na chindati lohitam na nharati ban-
dhabhvam pi ajnpetv thalapathajalapathdisu kammni
ktum na detti (c. deti) sithilam; duppamuc an ti lobha-
vasena hi ekavram pi uppannam kilesabandhanam datthatth-
nato kacchapo viya dummocayam hotiti duppamucam; etam
pi c het vn ti etam evath dalham pi kilesabandhanam
namaggena chinditv anapekhino hutv kmasukharh pahya
paribbajanti pakkamanti pabbajanti v ti attho . . .
Srattaratta s. sarhrakta-rakta? Cfr. not. ad v. m .
Pa b b a j a in vertendo prave intellexi, valet sine dubio: ex
pabbo (planta, Abhidh. p. 81, s) factum, cannabinum fere.
De metro app. vide.
1
i >:i!
ni!
421
W
<> Locus-: Jetavanarh. Persona: pasdabahula-
brhmano.
Tattha parakkammti tanhsotaiii nma appamattakena
vymena chinditurii (adde: na) sakk, tasm nasampayuttena
mahantena parakkamena parakkamitv tam sotar chinda
(c. -ditu); ubho pi kme panuda nhara; b r h ma n ti khn-
savnarii lapanam etar; s amkhr nant i pacannar khan-
dhnar vayar (c. ma-) jnitv akataii si (c. hi), evar sante
tvar svanndisu kenaci akatassa nibbnassa jnanato akatar
(c. -tan) nma hosti (c. hotiti). . .
425
28 *
436
APPENDIX DE METRIS*
Ex ea, quse palese linguse est, ancipiti natura, qua et in
antiquiorem et in reeentiorem sermonem multis partibus indi net,
fit, ut verba aliquot et di ss o lu tarn et c o n t r a c tarn formam
admittentia in versibus duplici modo efferri possint: v. ic>4 yo
ssanam a rah a t a m ariynarh dhammajivinarh, patikkosati
etc., v. 42o khnsavarfi a r a h a n t a m tarn ahaiii brfimi brh-
manarfa, v. 19 5 p u j r a b e pfijayato buddhe yadi va svake,
at contra v. 9 apeto damasaccena na so ksvam arahati (lege:
arhati), itidem vv. 10 . so, v. 98 yattha arahanto viharanti
(1. yatth a r h a n t o viharanti) ta bhmir rmaneyyakam;
w ^ J_ ^ w jw ^
v. 95 r a h a d o va apetakaddamo, at v. 82 yathpi rahado
W -- 'w'
matthar ; v. 40 yojetha mram panvudhena (1. pajinvudhena,
ad instar rjino i. q. rao s. rjah), at y. 28 al. pa-
psdam ruyha, y . 342. 343 tasin, item v. 349 bhiyyo tanh (1.
v. 35o esa kho vyantikhiti (1. viyantikhiti), vv. 249. 266 hoti,
v. 261 thero, v. 125 pacceti, v. 40 pa, v. 349 tanh.
439
1. ANUSTUBH
w _ 122 _____ 1 2 9
c
1
1
1
__ 1 0 7 ^ _ _ ^ 2 7 8 _ w __ 1 2 3
__ 8 5 _____ 3 2 ^ ____8 2
68 28 ____w 82
61 ^ ^ ^>_ 15 ^ ^ __ 68
__ 50 ___ w 13 57
_^ 45 5 55
__ 42 5 37
^ 36 wwww 3 24
34 2 22
25 w_ ww 6 (v. not. ad w_ 7 (v.
w^ 23 v. i 36) V
440
parin ibbanti | an sa v y. 12 6 .
2 . V AITALIY
1w )
1 j bis
W _ 1WW 1- - - - )
_ 1 (3 50 ) 1 (.3 6 2 ) ____ (3 49 )
1 (24 0 ) _ ___ (350 )
ww 1 (l 7 9 )
442
3. TR1STUBH
(cfr. metrum sequens)
_ WW_ 96
0
c
c
1
1
1
1
_ W_ _ 8 46
4
)
1
1
00
t (40) 4 ( l 9. 20.
443
4. JAG ATI
1 (l4 4 ) 1 (144)
____w _ 1 (2 8 1 )
5. TRISTOBH et JA G A Ti
v a rio m o d o ju n c ta .
V. 84: 'w' -- ^ W VJ _ W _
V. 208: w | ww '
"II - |w w _
___^ | WW |W___ ||w w1|>
' W_
Y. 310: ___^ _ I _ ^ ^ _
__ ___
6. ANUSTUBH ET TRISTUBH
mixta.
t
INDEX I.
a ja n n a 348. a n iv e s a n a 202.
a t u la 367. a n u v ic c a 368.
a tta d a tth a .3.34. a n u s a y a 4 11.
a p u a l b h a 396. ah si 101.
a m a to g a d h a 431. rm a 347.
a l p u 3i 3. itartarena 408.
29
450
micehditthi 332. li 43 J.
mitte kalyne 272. lip 415.
mihita 10 1. loka 338.
muc 200. 4 2 3 ; muccitum, lomahamsana 287.
sambodhiaga 7 8 .
sugati, sugatin 2 9 5 ; suggati
sammadakkhta 277; sam- 150 .
mada 5 6 ; sammappa-
suata 282; sugra 423.
jna 15.
subbata 283.
sammasati 423.
subhsit vc 230.
samm 15; -ditthi 33; -sam - sumarati 10 1.
buddha 427. sur 374.
sar 101. suve 368.
sara 397.
susu 197.
sarita 411.
suhajja 363.
Salla 382 . 414 .
setthat 195 .
sal 112.
seyy 396.
sahanukkama 428. SO 197 . 3 .3 4 .
sahyat 58. 407.
socare 365 .
sahita 152.
sotpattiphala 342.
sta 411.
sottiya, sotthiya 391.
stacca, statika 389. sotthim sos.
sdhu 365 .
solasa 2 6 i.
smagg 348.
svatthi 363 .
smaat 408. sve 368 .
sratta 412.
Hata 209.
srambha 298. hammiya 101.
svaka 257.
hai 101. 112. 209. 424. 426.
ssapa 429. 430. have 4 2 4 .
si 332; sita 4 11.
h 197. 399.
sineha 10 1.
hi 101.
Sy 2 69 .
hiriisamano 427.
silesuma 101.
hiri 101. i 8 i ; hirnisedha 311 .
si'loka 101.
hildati 10 1.
stibhita 433.
hia 334.
sla, slavat, slin 362.
huram, hurhurarii 409 .
sukkamsa 262.
heva 225 .
sukhuma 101.
hoti 375; hotha 371. 386.
454
INDEX II.
V a s i- 269 . Nandamuiakapabbhara 17 8.
Brahman vv. 105. sao; pag. hul 348. 379. 380. 406 ;
119 . amataradahara- 334; tirii-
Brahmaloka i s s . 329. samatt ; anabhirata-
brhmana anatthapucchaka 3 4 6 ; mahallaka- 385 ; dub-
2 86. 369. 379; Sriputta- baja- ; hatthcriya-
ttheramtula- 2 8 7 ; Sri- pubbaka 400; paca 4 1 5 ;
puttattherasahya- 287 ; hamsaghtaka- 415.
amatara 3 6 i ; ariiatara- Bhesaklvana 323.
brhmanaputt ioo; nata- Magadharattha se.
pubbaka- 433. Maghamnava les.
Bhagutthera 105. 139. Maghavan v. 6 . p. iss.
Bhaddavaggiyakumra 119. Magalapokkharan 1 1 7 .
127. Magalabuddha 117.
Bhaddavatkaneru eo. Macalagma iso.
Bhaddiya -nagara 139. 230. Maccharikosiyasetthin 228.
249. 375. 3 8 9 ; -bhikkhu 3 8 9 ; Macchiksanda 202.
-setthiputta 249. Majjhimadesa 348 .
Bhgineyyasamgharakkhita Majjhimanikya 349. 397.
198 . Madd 245.
bhikkhu amatara 196. i 98 . Maddhakundalin 93.
3 6 3 ; sahyaka- 150. isi; Manavadevadatta 329.
amatara ukkanthita- 198. Mall 139. 211. 376.
pacasat vipassak 201. Mallik 218. 248. 317.
3 3 6 ; pacasat 274. sei. Mah- ekastakabrhmana
382; pathavikathpasuta- 2 9 0 ; -kaccyanatthera 204.
pacasata- 209; amatara 282; -kappinatthera 272;
marcikammatthnika- -kassapatthera iss. 254.257.
210; timsaptheyyak26o; 281; -kla 111. 126; -k-
assajipunabbasuk 272; laupsaka ; -kosala-
pacasat gantuka- 277; rjan 211; -dhanavnija
sambahul gantuka- 397; 294.386 ; -dhanasetthiputta
asamataparikkhra- 294; 322; -anthapindika, vide
tayo 295.358; chabbaggiy Anthapindika; -nma-
2 96 . 368 . 3 7 8 ; bahubhan- sakka 139. 216. 224; -n~
daka- 302; sambahul matthera 202; -patpa-
adhimnik 313; samba rjan 149; -padumaku-
460
Rammanangara 117.
461
V A R L E LECTIONES
in Notis non allatae.
CORRIGENDA ET ADDENDA.
I
I
--------------------------