Documente Academic
Documente Profesional
Documente Cultură
MapuzugunKimelkawe i chillkageal
Equipo Autora:
Ernesto Huenchulaf Cayuqueo
Prosperino Huenupil Liguempi
Lila San Martn Recabal
Jeannette ancupil Curimil
Beatriz Gonzlez Flle
Alejandra Caballero Gatica
Equipo Edicin:
Javier Quidel Cabral
Jimena Benavides Machuca
Juan Tapia Santibez
Beatriz Gonzlez Flle
Mara Magdalena Browne
Traduccin:
Ernesto Huenchulaf Cayuqueo
Ilustraciones:
July Macuada
Marcia Miranda
Juan Jos Fernndez
Macarena Salazar
Carlos Crcamo
Loreto Salinas
Alejandro Ortiz
Manuel Madariaga
Fotografas:
Paula Faras
Diseo:
Mara Jos Garrido Bermdez
Catalina Ziga Fhrer
Produccin General:
Pehun Editores
Impresin:
Trama Impresores S.A.
Tiraje:
15.000 Ejemplares
E
l Programa de Educacin Intercultural Bilinge del Ministerio de Educacin ha iniciado, por
primera vez en la historia de la educacin chilena, un camino hacia la enseanza y aprendi-
zaje de las lenguas Aymara, Mapuzugun y Quechua, dirigido a nios y nias indgenas, y no
indgenas que estudian en las escuelas bsicas del pas.
El desafo para la elaboracin de este texto fue intenso, ya que uno de los elementos culturales ms
importantes de los pueblos originarios en Chile es el carcter oral de sus lenguas, pues a travs
de ellas se transmiten los conocimientos, la historia, las luchas, los sueos y esperanzas. Por esta
razn, el presente texto de estudio contiene actividades con nfasis en la tradicin oral y en el de-
sarrollo de la oralidad.
Respecto del desarrollo de la escritura y teniendo presente que esta habilidad es un hecho social,
no natural, hubo que buscar estrategias que emanaran de las propias comunidades donde habitan
los estudiantes. La propuesta que se plasma en este texto es, precisamente, considerar a la escritura
como un producto cultural y no una traduccin literal impuesta del castellano.
El compromiso es continuar con la elaboracin de textos de estudio para toda la enseanza bsica.
Esperamos cumplir con sus expectativas y hacerlos tiles y valorados por los estudiantes.
Sabemos que nunca la tarea es perfecta: haremos los esfuerzos para que los prximos textos esco-
lares sean an ms pertinentes, ms completos, ms tiles y ms hermosos.
Ministerio de Educacin
Gobierno de Chile
Santiago, mayo de 2013.
T
fachi Programa Educacin Intercultural Bilinge koneltulelu Ministerio de Educacin mew,
rf fewla kpalechi zugu educacin Chilena mew, llituy kie rp chew i kimeltugeal ka
kimgeal fillke kewn Aymara, Mapuzugun ka Quechua, mapuche pichike wentxu ka pichike
zomo geal, ka mapuche genolu chilkatulelu chilkatuwe bsica mew mlellelu tfachi pas mew.
Tfa unegechi kewn, rf feigel cham kishu i tuwn mew, ka rume falin zugu gey kom pu fillke
mlellechi che mapu mew. amnual tfa Estado mley i kellual koneltuafiel. Fey mew tfachi
chillka mew, ayifuyi tai pu pichike wentxu ka pu pichike zomo poyeaygn ka kimaygn rf
tunten fali i kewn egn.
Tai pewmayeniefiel tfachi chilka rume ftxa kzawyefiyi ta wiriafiel, fillke mapuche meleyelu
tfachi Chile mew kay, re i rulpakewn mew, re gtxam mew entuygn i kimn, i kuyfike
rupalechi zugu, i weychan, i pewma ka chem i ayinien egn. Fey mew tfachi chillka niey
pepilkantun kzaw chew i mlen gtxam ka i amu yenierpual i rulpa kewn gtxamkawn mew.
Tfachi wirinkantun zugu rakizuamniefiel mew tfachi pepiluwn kom che i kimaal, kizu
eluwnulu kay. Kintuyin gnen chumuechi llitual, tfa kishu i txipamm, i tuwmum pu chilkatufe.
Feymew tfachi chillka rakizuamyey i tukulpaniepayal rf mapuche rakizuam, i winkawnual
kimn wirintukugele mapuche rakizuam.
Inchi mew kay kzawpienieafiyi i zewmanierpual femuechike chillka, kom enseanza bsica gerpual,
pewmagele wechulrpuayin tfachi kzaw mew, kellual ka kishu i falintuwal kom pu chilkatufe mew.
Kimii i rf nor txipakenn ta kzaw, welu txokituayi i zoy kme txipayal kakelu kpalechi
chilka, ka tai zoy rf yenieal kizuke i mapuche rakizuam, ka zoy i azelkaleal.
Tai pu pichike wentxu ka tai pu pichike zomo mlelu chilkatuwe ruka mew, wewniegn i nial
tfachi chilka.
Ministerio de Educacin
Gobierno de Chile
Santiago, mayo de 2013.
Presentacin ...................................................................... 4
Unidad 1
Escucho a mis abuelos ................................................... 8
Unidad 2
La hora del epewtun ....................................................... 26
Unidad 3
Cantemos todos juntos .................................................. 44
Unidad 4
La naturaleza me habla ................................................ 62
Unidad 5
Saludos y consejos para todos .......................................80
Unidad 6
Epew de montes y mar .................................................... 96
Unidad 7
Ritmos e instrumentos de mi tierra ....................... 112
Unidad 8
A qu jugamos hoy? ...................................................... 124
Unidad 1
Allktuken tai pu lhaku .......................................................8
Unidad 2
Fewlallechi puwi epewtuam ....................................... 26
Unidad 3
Kom txr lkantuyi ....................................................... 44
Unidad 4
Mapu ta zugukenew ......................................................... 62
Unidad 5
Chaliwn ka glamtun komchegealu ................... 80
Unidad 6
Mawiza ka lhafkenh epew ............................................ 96
Unidad 7
Tai mapu i l ka i ll ayekawe .......................... 112
Unidad 8
Chem awkantuayi fachi anth am ........................ 124
Unidad 1
TRADICIN ORAL
Iche nien mapuche kimn
Mi sabidura mapuche
Allktuge ka rulpa-zugulellege.
Escucha y pronuncia las palabras.
Kimn Zugun
Gtxam
Unidad 1
Allktuge ka fey rulpa-zuguge.
Escucha y luego pronuncia.
Yamwn Zugu
Wipl ankey pichikeche.
Kme lhelhikegn zugulenchi che.
Katxkonkelay zugu mu.
L ukumu
metanieenew i
kuku allkken wne
ti kuyke zugu tati
aliwen egu
ka kura i
gtxamkaken ta,
kulli ka ta che egu
Fey kamten,
pikeenew, kimami
i chum
knwken egn
ka allkam ti
wirarchi zugu allwe
ellkawnmu
krf mew
Elicura Chihuailaf
Unidad 1
Lhelige Kpage Allktuge
Txokinke awkantun
Juguemos a las instrucciones
Txokinke awkantun
Kie kompa kw mew maychiay
Un compaero(a) hace una sea con las manos (recuerda la pgina
anterior).
Kakelu wirarkechi feypiaygn chem gen ti zugu/dugu.
Los dems adivinan la instruccin en voz alta.
Tuchi welulkawle fey rupayay i welu gneka zugual/dugual.
El que se equivoca pasa a hacer su mmica.
COMUNICACIN ORAL
Fillke Chaliwn
Los saludos
Unidad 1
0:05/2:19
Unidad 1
COMUNICACIN ESCRITA
Azmayi pu focale/bocale
Aprendamos las vocales
Aa
A a
Alka Alka
E _e
E e
Epu Epu
I _i
I i
I_ntas I_ntas
Unidad 1
O _o
O o
O_faz O_faz
U _u
U u
Ufisha Ufisha
_
Um m
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 19 08-07-15 15:51
20
_a _a _a _a _a
_e _e _e _e _e _e
_i _i _i _i _i _i
_o _o _o _o _o _o
_u _u _u _u _u _u
_ _ _ _ _ _
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 20 08-07-15 15:51
21
Chuchu
Unidad 1
Chezki
Kuku
Lhaku
uke
Chaw
Unidad 1
Txrkunuge wirin mew, feyti chillka, ka mlelu azelkawn mew.
Une con una lnea cada palabra con su dibujo.
Zuguge
Lhelige
Allktuge
Unidad 1
uke Chaw Kuku
Fewlallechi puwi
epewtuam
La hora del epewtun
Unidad 2
TRADICIN ORAL
Chem am ta epew?
Qu es el epew?
M
lekefuy kie gr rume
glelu. Ankunuwi winkul
mew rakizuamal chumuechi
peal iyael, fey otxintuy/azkintuy
lhafkenh ple fey pey fente ochilen
ta rew ka nagmelen, ka pey i
wirkolen ta lakentun iyael mlerkey:
zollm, piwr, llupe, loko. Fey koni pu lhafkenh mew chew pey kie kura fey
rnklen pnolerpuy, fey inagechi kura mew fey annag imuy kom i illuchi
iyael. Fey upa ilhu, wezalu, prakunuwi kie zoy al prachi kura mew fey
Umagnagiy. Nepelu fey lhafkenh ka wio mawuilerkey wente kura rupalerkey
taku nierpuy kom mlechi kura, fey ta gr pepi pnolay ltxng gechi Mapu
mew. Fey llazknkechi gmay, gillatuy, llellipu ta gne gr pelu mew ka el
gr pelu mew fey i iniey zume i montuatew. Fey mew flparumeyew kie
yene , fey gmankechi prarke furi ple fey i yegeal inaltu lhafkenh
mew. Welu ti yene rume txiparkey inaltu lhafkenh mew fey llezarkey fey
weyelwelai.
Fey mew ti gr feypirke ti yene Mlenagge tfa mew mten Inche
kintumean kellu, welu tfa mtxmerke kakelu ilhotufe pu kulli mlelu lof
mew akulu egn feipi, tfey kpaleluyi ta iyael namn ta yene.
Unidad 2
Escucha y luego pronuncia.
Fachianth epewtuai
Pu chillkatufe epewtuy
kimeltuchefe epewtuy
Pedro epewtuy
Ana epewtuy
Iche epewtun
COMUNICACIN ORAL
Pu Mapuche i y
Nombres y apellidos mapuche
Unidad 2
Me llamo Llanka, que signica piedra preciosa. Y t, cmo te llamas?
0:05/2:19
Allktuge kuyke y.
Escucha los nombres antiguos.
Mari make
Mariman
10
Mapuche y
Kuy (pasado) Fachianth (actual)
Kayu pagi
Cayupan
Unidad 2
Anh gr
Aniir
Magelge kie izol lechi che mlelu tami lof mew tami gtxam
entupayal chem kimn zugu koneltulen fillke y mew Mapuche i
rakizuam mew.
Tami kimeltuchefe egu ka tami pu txr kompa, wirintukuaymn
fillke y ka chem kimn zugu koneltulen.
COMUNICACIN ESCRITA
Inhazuamai ta vocales zugu
Reconozcamos las vocales
Unidad 2
Encierra en un todas las vocales de estos apellidos mapuche.
T _i ch _w Relmu pig y.
Unidad 2
Rayen
Relmu
Anth
Wanglen
Kyen
Millaray
Unidad 2
T_ai chaw _pigey
Chem am ta epew.
Azelkage gr epew zoy tami ayiel.
Qu es un epew?
Dibuja la escena del epew del zorro que ms te gust.
Unidad 2
Paula Faras
Paula Faras
Chaw _kmpen _y
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 42 08-07-15 15:52
43
Mankelaf Pagi Gr
Unidad 2
Txapelakucha Rayen Anth
Unidad 3
TRADICIN ORAL
Mapuche l
Canciones mapuche
0:05/2:19
Unidad 3
Magelayu lkantual tfachi l, Wiol txipantu ayekan zuguge-lu.
Te invito a cantar este l que habla de la esta del Wiol txipantu.
Wiol Txipantu
Akuy ga akuy. Wiol txipantu ga kie txekan alka.
Wiotuy ga. Altuy anth. Pitituy punh. Akuy ta maw.
Kpay ta pew
COMUNICACIN ORAL
Fill tukulpan zugun mew awkantuleayi
Jugando con las palabras
Kie pichi
achawall epe
kurami kosh kich
kach piyawi
Unidad 3
Fewla konewtun awkantuayi Chem gey am?
Ahora juguemos a las adivinanzas. Qu es?
(Anth) (Dae)
Unidad 3
Txapi Txewa
Txiwe Txom
Txutxuka Txr
COMUNICACIN ESCRITA
Azmayi weke awki nielu tai kewn
Aprendamos nuevos sonidos de nuestra lengua
Txewa
Txipantu
Txom
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 52 08-07-15 15:53
53
Unidad 3
Petu tukulpanieymi wiol txipantu lkantun am.
Wiriwallpakunuge kom feyti chilka nielu Tx wirin.
Conoces la cancin del Wiol txipantu? Encierra en un las palabras que
contengan el sonido Tx.
Wiol Txipantu
Akuy ga akuy
Wiol Txipantu ga
Wiotuy ga
Altuy anth
Pitituy punh
Akuy ta maw
Kpay ta pew
Txapi
Txangli
Thol Thn
Unidad 3
Thopel
Unidad 3
Choyke Prun
Prun
Azkintuge ti az ka wiolzuguge.
Mira la imagen y responde.
Unidad 3
Manuel Gedda
Unidad 3
Txewa Txiwe Txom
Mapu ta zugukenew
La naturaleza me habla
Unidad 4
TRADICIN ORAL
Mapu i ll awki
Las diferentes voces de la tierra
Unidad 4
Kimfimi tuchi gen am.
Kizu tami zugun mew feypige, chemu feygelfimi.
Pepi inhawentufimi am.
Ta chi willkikawn
Kizu tami zugun mew feypige chem pin gey ta yelelfin ta kmeke
aywn ta pu che.
Unidad 4
Txenka Willki
Peke Kawkaw
COMUNICACIN ORAL
Kimn weke zugun i kewn mew
Aprendo nuevas palabras de mi lengua
Unidad 4
Despectivo Afectivo
Lefkantun Weyelkantun
Folitatukantun Rukakantun
Unidad 4
Iratun
Rukakantun
Nentu pon
Chillkakzawan
COMUNICACIN ESCRITA
Kimayi we awki zugun mapuzugun mew
Aprendamos nuevos sonidos del mapuzugun
Unidad 4
A Z M CH E F I K T
NH TX O Y Q G LH R S
LL P U W L N
A M CH E F I K T
NH O Y Q LH S
LL P U W L N
Zew
Gr Thol
apu
nth
_ewenh
_fiza
_pew
_hewf
Unidad 4
Gr W_anglen
Lhaku Lhafkenh
Mawnh Mawiza
Anth
Rim Pukem
Pew Walg
Unidad 4
txoytun mogen.
Cada grupo representa las caractersticas ms lindas de cada estacin.
Magelai tai pu reyma i azkintupayal kzaw.
Invitar a las familias a ver la creacin.
Unidad 4
Pew Walg Txalkan
m Killkill Zomo
Saludos y consejos
Chaliwn
para todos ka glamtun
komchegealu
Chaliwn ka glamtun
Saludos y consejos para todos
komgealu
Chumuechi mleyen
mleyenmew
mewtai
taipu
pufchakeche
fchakechemew,
mew,
azmaken i kimn egn, kimeltugeken chumuechi
gtxamkayal ka azentual chumuelu kmegen koneltuleal
lofche mew.
Cuando
Cuando comparto
comparto con
con mis
mis abuelos,
abuelos, ellos
ellos me
me ensean
ensean sobre
sobre lo
lo
importante que es ser y sentirse parte de la comunidad.
importante que es ser y sentirse parte de la comunidad.
Unidad 5
Chem zugu inhazuammi am.
Kimimi chem gen ta glam am.
Chumuechi azentugn pu pichike che am.
Llowimi kie glam eluetew tami pu fchakeche am.
TRADICIN ORAL
Pu Glam
Los consejos
Mari mari pu pichikeche. Chem pimi Kme allktuaymn. Pichikeche Chaqeltu may
Allktuaymn kie glam kimeltuchefe? allktuam ankey, tqklekey, kimeltuchefe.
kme lhelike zugulen chi che, ka
gneltuke zugu.
Unidad 5
Logkontukuge tfachi zugun koneltulelu kim allktual.
Memoriza estas expresiones y averigua con un familiar su signicado.
Comprtelo con el curso.
May feman
kfklemn, kme
allktual ta epew.
May femayi
COMUNICACIN ORAL
Chalin ka chalintukuwn
Saludos y presentaciones
Unidad 5
Mari mari pu lamgen. Mari mari lamgen
Iche Millantu pigen Millantu
Unidad 5
Mari mari sakin choyn
COMUNICACIN ESCRITA
Azmayi weke wirilkantun zugu
Aprendamos nuevas consonantes
Llep Wigkl
Tonton Fillku
Unidad 5
Walha Toro
Llampzke Llalli
lin cha
Chalin
Unidad 5
llof ko
ku ll
wi ma za
Unidad 5
Mari mari pichi
zomo Mari mari pichi
wentxu
Mari mari papay,
ftxa kuy Mari mari papay
ftxa kuy
Verticales Horizontales
P P U CHALIN
I I U T GLAM
C C K A
KIMCHE
H H E
I I
Z K
O E
M C
O H
E
C H A L I N P P
H I M M Z B I U I
A M Q U T C C K C
Q B A N D E H E H
E T L D V E I Y I
L G U L A M K O Z
T K I M C H E Y O
U X P O I T C M M
A U P G E T H O
A S P O I S E O E
Unidad 5
Kollof Fillku Llep
Unidad 6
TRADICIN ORAL
Allktuyi epu epew
Escuchemos dos epew
M
ley gen mawiza ta kuy mew, Mley Kpka pifuy pu mapuche.
Kie wentxu piam, ami i rp i wiotuam i ruka mew,
kintuyiawlu kulli. Punhmalu pey kie ktxal, puru purugey kie
zomo inaltuktxal, utu, pepu ti zomo, feyti ti Kpka. Niey fentxen
ketxan, poi, uwa, alz. Wenhiyewigu ka kureyewigu. Lhantu wentxugey,
niey pichikeche, meli pichikeche. Nielmi pichikeche kpaltuami
i mogetupayam faw, pi Kpka. Fey kpali kom i pichikeche,
mogetupuygn, ka mlelu fentxen ketxan iyael. Ka umapuygn. Kie
i fotm nentu zuam ti Kpka, epu chagl mten nierkey ti zomo
i nhamunh mu pirkey, fey ayenentu. Feyta allky Kpka illkuy,
chem pietew chi pichike che, manktuy i ruka, am konhi kom ketxan
iyael, ktxal ka fey. Ay, awgellaimn, feipimn, nentuzuammi
chi zomo, ayentugekelay che, pi i pu
pichikeche. Kizulewey, amutuy
i ruka mew. Fey mew kme
glamtu i pichikeche. Rupalu
anth ti wentxu egu Kpka
kmelkawtuigu femuechi
mogelerpuy ti chi wentxu ti
Kpka egu, feyti chi epew
Mley mawida mu. Kpka ta
feyti pekemn ta kie pichi
kulli, venado ta pikemn.
Unidad 6
Unidad 6
Dibuja lo que ms te gust de este epew.
COMUNICACIN ORAL
Tai twn mapu ka tai mlemum
Dnde vivo; de dnde vengo
Ka tami txr wen eg, amul amn ta gtxam. Fey amu tukul-
panieaymi tami chaw ka tami uke i y.
Con otro compaero(a) reproduce el dilogo. Usa los nombres de tu pap
y tu mam.
- Chew tuwimi?
- Iche Makewe tuwn. Eymi kay?
- Iche Concepcin waria tuwn. Iey pigey tami uke?
- Ana Pigey. Eymi mi uke kay iey pigey?
- Tai uke Rosa pigey. Tami chaw kay iey pigey?
- Tai chaw Segundo pigey, Mi chaw kay iey pigey?
Unidad 6
Chew i tuwn ta i chaw
pigey .
pigey .
i pu reyma mley
Santiago waria mew
Chew mley
Santiago waria?
i pu weny Rukamake
lof mew mley. Chew mley
Rukamake lof?
Tai kimeltuchefe
Valdivia waria tuwi.
Chew mley Valdivia waria?
COMUNICACIN ESCRITA
Zoy kimn wirilkantun zugu i
kewn mew
Aprendo ms consonantes de mi lengua
Unidad 6
Txrmfe ti azelkan wirin fey i y egu.
Une con una lnea el dibujo con su nombre.
Willimapu
Lof
Waria
Makelaf Nawel
100
uke Pataka
10
Mari Nhamunh
amku Pewenh
Zullige kie chillka fey kizukentu txrmelfe kie pichi txoy zugu.
Elige una palabra e inventa una oracin.
Willi che
Lhafkenh che
Unidad 6
Waria che
Pikum che
Nawel Nhamunh
Nawel
P_ataka Makelaf
Unidad 6
Unidad 6
Mapu Kushe Ko
Tai Mapu i l ka
i ll ayekawe
Ritmos e instrumentos
de mi tierra
Unidad 7
TRADICIN ORAL
lkantun
Canciones e instrumentos
Txutxuka Kultxg
Unidad 7
Waza Pfllka
Kullkull
Kazkawilla Txompe
COMUNICACIN ORAL
Re feypin ka konew
Refranes y adivinanzas
Unidad 7
Mapuche kimn mew, konew ta weluke elugekey ta pu
inha txempelu, fey wlglamkey ta che.
Chem nemel?
COMUNICACIN ESCRITA
Unidad 7
welu rntxolelu.
En las siguientes palabras, encierra en un las consonantes K, Ch y Lh.
Konew
Kel
Kullkull
Lhaku
Chuchu
Choz
Lhame
Mi me cuenta
_adivinanzas.
MAPUCHE_mayo_pehuen.indd 120 08-07-15 15:57
121
Unidad 7
Txutxuka Choyke
Lhame Chillka
Unidad 7
Kallf Choz Kull kull
Chem awkantuayi
fachi anth am
A qu jugamos hoy?
Unidad 8
TRADICIN ORAL
Wenykawn ka poyewn l
Canciones de amistad y cario
Unidad 8
Paula Faras
Kie chalin
Unidad 8
Ta mi meymawen emn inharamtuge kieke l, ka fey tfa
mew wirilelen piami egn.
Pregunta a tu familia algunos cantos y pide que te los escriban aqu.
Chalitun l:
Poyewn l:
Glamtun l:
COMUNICACIN ORAL
Pu awkantun zugu
Los juegos
Unidad 8
Rukakantun Folitatukantun Ellkawkantun
Witxankantun
Unidad 8
Kultxg i zugun, mlen mew
choyke purun; choyke purun
kultxugtun pigey.
El sonido del kultrun cuando hay
choyke purun se llama choyke purun
kultxugtun.
COMUNICACIN ESCRITA
imin zugun
El lenguaje del imin
Unidad 8
Shollm Sillo
Yupe
Sumel Sawe
Unidad 8
maku. kie Ta niey i lhaku
Unidad 8
zugulken Rume ti kpa kullkull.
i Ta purukey. lamgen
Ta _i _lamgen _purukey.
min i
Unidad 8
txu ka txu
zu mapu gun
Unidad 8
Paula Faras
Paula Faras
Unidad 8
Paula Faras
Paula Faras
Paula Faras
Unidad 8
Rukakantun Gren Anmka
imin/gmin