Sunteți pe pagina 1din 6

UNIVERSIDADE NACIONAL TIMOR LOROSA'E

FAKULDADE SINSIA SOSIAIS


DEPARTAMENTU RELASAUN INTERNASIONAL

Disiplina : Teoria Geral do Estado

Dosente : Franquelino da Costa Freitas

Naran : Diana Victoria Martins Soares

Nre : 15.01.01.E017

Klasse : Ekstensaun

Semester : IV
EXPLIKA VANTAJEN NO DESVANTAJEN ASPEITU EKONOMIA, POLTIKA NO
SEGURANSA, WAINHIRA TIMOR-LESTE ADERE BA ASEAN?

INTRODUSAUN

Depois de restaura, estadu Timor-Leste la hambrik mesak deit hodi halo


desenvolvimentu, maib ho apoiu komunidade internasional, ukun nain Timor oan sira hah husi
kedas primeiru governu konsituisional mai too agora hatudu ona komitmentu boot,estabelese
stratjia politika hametin relasaun diplomtika iha nvel rejional no internasional, atu fortifika
relasaun diplomtika iha rejiaun sudeste asiaticu ras nee estadu Timor-Leste estabelese ona
sekretariu estadu ba assunto ASEAN, hodi bele konkretiza mehi Timor-Leste nian tama ba iha
ASEAN. Timor-Leste atu sai membru ASEAN hanesan objektivu boot ida hosi politika externa
Timor-Leste nian, desde Timor restaura nia independensia, hanesan ukun nain Timor nian
deklara bebeik, sai membru ASEAN nee sei lori benefisiu barak ba Tiimor iha aspektu Politika
economia no seguransa. Hanesan retorika politika, kestaun nee maske mosu kleur ona maib
tinan hira liu ba mak Timor-Leste aplika atu sai membru ASEAN. Maske durante nee, opiniaun
neebe mosu prefere liu atu suporta pozisaun estadu nian, governu, prezidente, no parlamentu
maib too agora governu rasik seidauk iha analiza klean ruma konaba vantagem no
desvantagem saida mak Timor-Leste sei hetan wainhira sai membru ASEAN.
DESEVOVIMENTU

Vantajen

I. EKONOMIA :
Aspektu importante ida maka atu komprende ASEAN hanesan bloku ekonomia
ida mak liu husi kontextu politika ekonomia internasiona.l Wainhira Timor-Leste
sai membru ASEAN maka bele halo ligasaun diak ho nasaun sira seluk hodi bele
dezenvolve relasaun Timor-Leste ho nasaun sira seluk iha ASEAN nia laran, no
Timor-Leste bele asesu merkadu livre, haburas relasaun bilaterais hodi bele atende
ba necessidade Timor-Leste nia iha aspeitu ekonomia, nst. Interese Timor-Leste
nian iha ASEAN mak hanesan, ekonomikamente ASEAN fo liu benefisiu no
vantejen ba Timor-Leste, tanba bele hola parte iha kualker aktividade komersiu iha
nivel rejional neebe mak bele mos hametin relasaun ekonomia Timor- Leste ho
ASEAN. Komodity exporta Timor-Leste sei aumenta sae makaas, exemplu: Valor
folin exportasaun kafe Timor-Leste nian ba nasaun sira ASEAN liu-liu ba
Singapura no Indonesia aumenta bebeik komesa kedas husi tinan 2004 too agora.
Hanesan membru ASEAN Timor Leste mos hetan oportunidade atu kontribui ba
dezenvolvimentu ASEAN rasik, nudar dever no obrigasaun. Ho ASEAN, Timor
Leste hetan oportunidade halo Bargaining politika iha nivel rejional aumenta
makas. Involvimentu Timor Leste iha ASEAN halo kompleta ajenda politika
diplomasia estadu Timor-Leste iha forum rejional nee ba numero 11.

II. SEGURANSA :
ASEAN hanesan dalan ida ba Timor-Leste bele hetan estabilidade seguransa no
kontribuisaun Timor-Leste ba seguransa rejional nian. Bele hare kooperasaun
defesa entre Timor-Leste ho membru ASEAN sira durante nee hetan progressu
diak ba dezenvolvimento rekursus umanu. Ho ASEAN bele hamosu estabilidade
politika seguransa iha Timor-Leste, tanba internalmente Timor Leste hanesan
nasaun foun iha mundu, sei fasil tebes hasoru risku konflitu politiku seguransa no
ekonomia. Geografikamente lokalizasaun Timor-Leste entre Indonesia ho
Australia, no iha Sudueste Asiatiku atu labele hetan ameasa arbiru husi nasaun
seluk. Ho razaun sira nee hotu mak nesesita duni Timor-Leste nia involvimentu
no partisipasaun aktivu iha ASEAN (The Association of South East Asia Nations)
.
III. POLITIKA :
Tuir plano Timor-Leste hakarak tebes lori nasaun Timor tama ASEAN , hodi
kompete ho nasaun membru ASEAN sira iha komersiu livre. no bele halo
ligasaun diak ho nasaun sira seluk hodi bele dezenvolve relasaun Timor-Leste ho
nasaun sira seluk iha ASEAN.

Desvantagem

I. EKONOMIA :
Haree ba desafiu neebe Timor-leste sei hasoru wainhira sai membru
ASEAN tamba estadu Timor-Leste seidauk prepara didiak atu lori nasaun nee
tama ba ASEAN. Tamba haree husi vantagem no desvantagem no ekonomia
nasaun nee nia sei monu/naben.
Iha ASEAN iha akordu merkadu livre ho lian inglesh free trade agreement
(FTA) katak nasaun sira neebe sai ona membru ASEAN tenki kesi metin ho
akordu sira neebe iha ona. Iha parte ida, Timor-Leste seidauk produs sasan iha
rai laran rasik. Durante nee sasan barak liu mak importa husi rai liur. Ida nee sai
problema boot ba Timor-Leste bainhira ASEAN implementa komersiu livre.
Sasan neebe Timor bele produs maka sasan neebe iha tiha ona standar.
Agrikultor ka produtor rai laran labele produs sasan neebe organizasaun merkadu
internasional seidauk rekonese. Atu faan produto kaf ka produsaun buat balun
tenki iha standar sade se laiha standar sade neebe ASEAN simu Timor nia
sasan neebe kuda iha toos sei la iha valor iha merkadu ASEAN nian.
Bazikamente ASEAN obriga Timor atu sai nasaun konsumidor duke produtor,
risku boot ida ba Timor, Timor agora nee konsume hela sasan hotu-hotu husi
nasaun seluk. Buat seluk tenki konsidera katak sasan sira neebe hatama husi rai
liur Timor-Leste la fo sira selu taxa no fo livre tama, impaktu ba ekonomia rai
laran, estadu labele hetan osan, rendimentu menus nia labele fo servisu ba povo
sira iha nee.
ASEAN sai hanesan ameasa boot ida ba autor ekonomia rai laran, tanba sei oho
autor ekonomia rai laran liu-liu agrikultor sira, no haforsa dependensia ba sasan
importasaun. Se Timor-Leste konsege tama ona ba membru ASEAN Timor-Leste
sei prepara hodi hasoru merkadu livre mak hanesan Timor-Leste tenke ser
prepara didiak ninia produsaun sira atu nunee bele halo kompetisaun ho nasaun
ASEAN sira, nomos prepara didiak iha area seguransa, nst.
II. SEGURANSA :
Kestaun seguransa mos sei sai duvida wainhira Timor-Leste sai membru
ASEAN rajaun katak presija seguransa metin atu bele segura paz no estabilidade,
averse ke labele kauza ba prosesu dezenvolvimento tomak. Intermuzs
kooperasaun defeza entre Timor-Leste ho nasaun sira iha rejiaun ASEAN hetan
progresu diak maibe seidauk hatur iha planu estratejia hodi define lolos modelu

treinamentu ka ezersisiu miltar saida maka Timor-Leste atu adopta iha rejiaun
ASEAN nian. Aliende zona maritima Timor seidauk kontrolu ho masimu,
seguransa fronteira seidauk kontrola ho diak, lei trafiko umanu Timor seidauk
stabelese entaun kuandu Timor tama ba merkadu livre karik nasaun nee sai fali
luhan komersializasaun ba prostituisaun.

III. POLITIKA :
Politika nee bele hatudu katak Timor-Leste hakarask duni atu sai parte ba
komunidade ASEAN. Timor-Leste rona barak ona husi membru Asean sira
hateten katak atu ajuda Timor tama Asean maibe realidade hatudu too ona tinan
sanulu-resin ona seidauk bele sai membru. Purtantu Timor-Leste persiza utiliza
nia matenek diplomasia rasik atu nune bele rai seluk konsidera nia hanesan rai ida
ho dignidade diplomasia.
REFERENSIA

EAST TIMOR needs five more years to join ASEAN: PM, AFP, 27 jully 2006,accessed
On 22 December 2008

Quintas, C.(2010).Timor-Leste husi Perspektiva ASEAN.Dili,Timor-Leste. Web:forum-


haksesuk.blogspot.com/2010/12/timor-leste-husi-perspektiva-asean

Januario, N.(2017).analiza kritika Timor-Leste adere ba Asean, hare husi perspektiva ekonomia
no politika e mos vantajen no desvantajen atu Timor bele tama nuudar membru
Asean.Dili,Timor-Leste.

Fundasaun Mahein. (2012, Agusto 06). Poltika Ministriu Defeza no Siguransa Periodu 2007
2012. Mahein Nia Hanoin N. 02.p13.

S-ar putea să vă placă și